Draama "Sully" ainetel: 10 kõige imelisemat hädamaandumist läbi aegade

"Sully" (2016) jutustab tõestisündinud loo 15. jaanuarist 2009, kui kapten "Sully" Sullenberger liugles seiskunud mootoritega lennukiga New Yorgis Hudsoni jõe jäistele vetele nii, et kõik 155 pardalolnut jäid ellu. Et Oscarile nomineeritud draama Tom Hanksiga peaosas esilinastub filmikanalil TV1000 Premium juba sel laupäeval, otsisime lisaks “Hudsoni imele” välja 10 kõige imelisemat hädamaandumist lennundusajaloos.

Boeingust sai purilennuk

Air Canada lend 143 tegi lennundusajalugu aastal 1983, kui Boeing 767-233-l lõppes poolel teel sihtkohta enam kui 12 kilomeetri kõrgusel kütus. Ainus elektrivool tuli hädaolukordadeks mõeldud tuulegeneraatorist ning kokpiti näidikutepaneel oli praktiliselt pime, kuna ainsana sai lugeda kiirust, kõrgust ja kurssi. Kui lennuki kiirus langes, tootis generaator ka vähem voolu, mistõttu hüdraulika muutus järjest raskemini juhitavaks. Sellegipoolest õnnestus pilootidel turvaliselt Gimli hüljatud sõjaväelennuväljale maanduda. Hilisem uurimine näitas, et kütuse enneaegse lõppemise põhjustas arvutusviga, mis oli seotud hiljutise üleminekuga meetermõõdustikule. Juhtum sai hüüdnimeks Gimli purilennuk ning kapten Pearsonist legend.

Rikkis mootor tiris ookeani

1956. aasta 16. oktoobril lendas neljamootoriline Pan Ami Boeing 377 Honolulust San Franciscosse, kui 6,4 kilomeetri kõrgus hakkas üks mootoritest üle kiirendama. Ehkki kapten sulges kütusekraani, jätkas propeller tuuleveskina tiirlemist, mis takistas lennuki liikumist ning suurendas oluliselt kütusekulu. Kuna meeskonna arvutuste kohaselt kütust enam San Francisosse jõudmiseks ei jätkunud, otsustati maanduda ookeani. Üks tiibadest sattus aga ummiklainetusse ning lennuk hakkas vees pöörlema, põhjustades kahjustusi masina ninas ja murdes ära saba. Sellele vaatamata jäid kõik 31 pardalolnut ellu.

Kuidas juhtida juhitamatut?

19. juulil 1989 oli United Airlines’i lend 232 teel Denverist Chicagosse, kui McDonnell Douglas DC-10 lennuk kaotas sabamootori, muutudes praktiliselt juhitamatuks. Siiski töötasid kaks mootorit, ehkki nende juhtimine oli häiritud. Kasutades mootoreid teineteisest sõltumatult, õnnestus meeskonnal mingil määral korrigeerida kurssi ja kõrgust. Piloodid juhtisid lennuki ühele maandumisrajale, ent kuna nad ei saanud pidurdada, maanduti väga suurel kiirusel ja äärmiselt järsu laskumisnurgaga. Kokkupuude maaga oli kõva mats, mis murdis lennuki pooleks, rullis üle katuse ning tekitas tulekahju. Õnnetuses sai 111 inimest surma, ent 185 jäi tänu suhteliselt kontrollitud hädamaandumisele ellu. Vaatamata inimohvritele peetakse seda õnnetust suurepäraseks meeskonnatöö näiteks, mis võimaldas teha hädamaandumise isegi siis, kui lennuk oli kaotanud tavapärase juhitavuse.

Maandumine kütuseta

Piloot Robert Piché suutis augustis 2001 maanduda lennukiga, mille kütusenäidik oli täiesti nullis. Teel Torontost Lissaboni 12 kilomeetri kõrgusel lõpetas esmalt töö parem, seejärel mõne minuti pärast ka vasak mootor. Meeskond suutis lennuki panna planeerima, mis päädis sellega, et rikkis mootoritega reisilennuk liugles ligi 130 kilomeetrit kuni maandus ühel Assooride väikesaarel. Kuigi esines väiksemaid vigastusi, pääsesid kõik elu ja tervisega.

Kapten imeti lennukist välja

6 kilomeetri Oxfordshire kohal kõrgusel lendas juunis 1990 minema kokpiti üks tuuleklaasidest. Äkiline alarõhk imes kapteni Tim Lancasteri lennukist välja, kuid lennusaatja Neil Ogden haaras mehel jalgadest ning päästis ta halvemast. Kaaspiloot Alistair Atcheson suutis hapnikumaski abil edasi lennata ning kõik pääsesid eluga, nende seas ka kapten.

Kontrolli taastamine viimasel hetkel

Veebruaris 1985 kaotas Boeing 747 äkitselt ühe mootori ning lennuk hakkas 9 kilomeetri kõrguselt tiireldes ookeani poole langema. Piloot Min-Huan Hol õnnestus viimasel hetkel enne vette plartsatamist saada lennuk uuesti kontrolli alla ning lennata ühe mootoriga San Franciscosse. Alles sinna jõudes nimetati seda hädamaandumiseks.

Viisakus ennekõike

“Daamid ja härrad, meil on väike probleem,” teatas kapten Eric Moody 24. juunil 1982 oma reisijatele. “Kõik neli mootorit on seiskunud. Me teeme oma parima, et saada lennuk kontrolli alla. Ma loodan, et see ei muuda teid liiga murelikuks.” Moody tegi lennundusajaloo ühe kõige erakordsema hädamaandumise ning samas ka kõige pehmemas toonis hädateavituse reisijatele. India ookeani kohal sattus tema Boeing 747 vulkaanilise tuha pilve, neli mootorit süttisid ning salong täitus väävlisuitsuga. Kui lennuk hakkas kaotama kõrgust ja õhurõhk langes, pikeeris Moody kiiresti hingamiskõlbulikule lennukõrgusele. Tänu sellele sai ta kolm mootorit uuesti tööle, mis võimaldas jõuda esimese varulennuväljani.

Palju pahandust pagasiruumist

1989. aasta 24. veebruaril ei sulgunud Boeing 747-l pagasiruumi uks korralikult, mis tekitas plahvatusliku alarõhu: mitu istmerida rebiti lennukist välja, põhjustades 9 reisija hukkumise. Kuigi õhusõiduk kaotas osaliselt juhitavuse ning kaks mootorit süttisid, õnnestus meeskonnal viia lennuk järsu laskumise ja 180-kraadise pöördega hingatavale kõrgusele. Lennuk pöördus tagasi Honolulule ja suutis edukalt maanduda, tänu millele jäi 346 reisijat ellu.

Hädamaandumine pärast raketirünnakut

2003. aastal tabas DHLi kaubalennukit maa-õhk tüüpi rakett, kui just Bagdadist startinud õhusõiduk oli jõudnud ligikaudu 2,5 kilomeetri kõrgusele. Rakett tabas tiiba ja tekitas augu esimesse kütusepaaki, süttinud kütus põletas aga ära suure osa tiivast. Et asi veelgi hullem oleks, lakkas lennuki hüdraulika töötamast ning piloote tuli sundida, et nad prooviks naasta lennuväljale. 3-liikmelisel meeskonnal õnnestus tõsiselt vigastatud lennuk ilma inimohvriteta alla tuua. Lennuk kihutas 600 meetrit pehmes liivas, seejärel läbi võrkaia ning jäi lõpuks mäenõlvale pidama. Meeskond lahkus kiiresti kokpitist ning hakkas õnnetuspaigast eemale jooksma, ent lennuvälja päästeteenistus peatas nad, kuna lendurid jooksid miiniväljal.

Ebaõnnestunud terrorirünnak

11. detsembril 1994 õhkis terrorist Cebult Tokiosse lendava Boeing 747 tualettruumis pommi, mis tappis ühe reisija ning kahjustas lennuki olulisi juhtimissüsteeme. Selle vaatamata suutis kogenud meeskond teha hädamaandumise, päästes nii 292 reisijat.

Autobiograafilisele draamale “Sully” (2016) saab kaasa elada juba sel laupäeval, 31. märtsil kell 20 filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleteenusepakkuja Viasat vahendusel või suuremate kaablioperaatorite Viasati filmikanalite teemapakettides.