Amet, mis annab sulle vajalikud oskused: vaata, miks on ettevõtjate seas hinnatud just endised klienditeenindajad

Saavutamaks tänasel konkurentsitihedal tööturul edu, tasub võimalikult varakult aru saada erinevate tööalaste kogemuste hankimise olulisusest. Noorte jaoks on töö klienditeenindajana tihti esimeseks võimaluseks kätt proovida. Olenemata sellest, kas mainitud ametikohale plaanitakse jääda lühiajaliselt või pikemaks perioodiks, on otsuse langetamise aluseks sageli teadlik valik arendada sotsiaalseid oskusi, mis tööturul üha kõrgemas hinnas.

Tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuhi Henry Auväärti sõnul on küsitlused karjäärimessidel näidanud, et noored mõistavad töökogemuste väärtust. Tunnetatakse, et konkurentsivõime suurendamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ei ole võimalik omandada üksnes kodus ja koolis, vaid need tekivad igapäevastes situatsioonides.

Eelist omavad seejuures tööotsijad, kes on sotsiaalsete oskuste poolest võimekamad või nende arendamisega sihipäraselt tööd teinud. Sageli eeldab edukas kandideerimine õnnestunud töövestlust, mille läbimiseks peab inimene olema suuteline oma oskusi, teadmisi ja ambitsioonikust tõestama.

„Töökogemus klienditeenindajana õpetab noortele eelkõige erinevates situatsioonides suhtlema ja meeskonnas töötama, kuid samuti lahendama ootamatuid olukordi. Ilmselt ei leidu tööandjat, kes neid oskusi ei väärtustaks,“ märgib Auväärt.

Seda kinnitab ka R-Kioski personalijuht Piret Aess. „Erinevate ettevõtjatega suheldes on saanud selgeks, et positiivne suhtumine töötaja varasemasse kogemusse klienditeenindajana on Eestis valdav,“ ütleb ta.

Aess märgib, et olenemata sellest, millise elukutse kasuks noor tulevikus otsustab, on sellised isiksuseomadused nagu kannatlikkus, tähelepanelikkus, empaatiavõime ja paindlikkus klienditeenindajana töötanud inimeste seas sageli keskmisest kõrgemalt arenenud, võimaldades end tööturul turvalisemalt tunda. Seda põhjusel, et ametid, mida masinad lähitulevikus suure tõenäosusega üle ei võta, nõuavad just eelmainitud omadusi.

„Seega tasub töö klienditeenindajana end sotsiaalsete oskuste arendamiseks kindlasti ära,“ on Aess veendunud ja lisab, et lapsevanemad võiksid julgustada oma järeltulijaid kasvõi lühiajaliselt klienditeeninduses töötama.

Seda isikliku arengu eesmärgil ja tunnetuse saamiseks reaalsest tööelust. Pidades oluliseks panustada noorte arengusse ja soovides pakkuda mitmekülgset töökogemust, võtab R-Kiosk saabuval suvel tööle 20 noort, kel vanust vähemalt 18. eluaastat.

Sokos Hotels Tallinna majutusjuht Kadi Saluoks rõhutab, et klienditeenindajad suudavad leida lahendusi väga erinevatele olukordadele ja seda hoolimata aja- ja stressifaktoritest. Samuti ollakse harjunud suhtlema erinevate inimtüüpidega.

„Seega võib klienditeenindajat pidada mitmekülgsete kogemustega talendiks, olles edasisel karjääriredelil kindlasti suureks plussiks,“ ütleb Saluoks.

Ometi leidub noori, kes eelistavad klienditeenindaja ametile töötu staatust. Tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuhi Henry Auväärti sõnul on noorte ootused esimesele töökohale aastate jooksul kiiresti kasvanud. Paljud keelduvad tööle minemast, kui pangakontole igakuiselt laekuv summa pole vähemalt neljakohaline.

„Koolitee lõppedes avastatakse aga üllatuslikult, et tööandjad polegi neid avasüli ootamas ja tööturul maksavad lisaks teadmistele ka kogemused,“ märgib Auväärt.

Ta lisab, et teekonnal kõrgelt tasustatud ametikohale tuleb sageli läbida kõik etapid, kuid idufirmade edulood on tekitanud noores põlvkonnas illusiooni kergest ja kiirest karjääriteest.

„Kogemus klienditeenindajana arendab müügitöö oskust, mis tuleb noorele unistuste töö püüdmisel kindlasti kasuks. Seega tasub katsetada ja proovida, et luua iseendale võimalusi edasisel karjääriteel,“ julgustab Auväärt noori klienditeenindajana kogemusi hankima.