Tavaline ratas oleks olnud ju liiga tavaline.

Mitte, et trükimasin juba niigi raske oleks. Enne arvati, et tüüpiline hipster istub kohvikus MacBookiga ja kirjutab midagi eriti sügavamõttelist. Järelikult muutus see liialt tavaliseks.

Miks mitte? Tegevusi on ju mitmesuguseid. Mida teeksid, kui näeksid, et keegi kasutab keset kontorit vokiratast?

Samas ei teagi, kas nendes elektripirnides ongi enam midagi nii hipsterlikku?

Vägagi geniaalne.

Tellid näiteks pelmeenid või mida iganes ja siis saad sellise asja. Mõned arvavad, et pisike portsjon suurel taldrikul on pisut imelikuvõitu. Kuidas siis veel sellesse suhtuda?

Tegelikult pole ju trükimasinates midagi halba. Armastus möödunud sajandi vastu on suur.

Võib-olla tahaks mõni öelda, et ilmselt on see miski ajutine lahendus, sest kuskile peavad kliendid ju istuma. Tõenäoliselt on tegemist aga millegi vägagi taotluslikuga.

Maksaksid mingi suvaline kännu eest ligi sada dollarit? Ju siis pidi ikka väga eriline puu olema.

Siis, kui sul on palju raha, aga sul pole õrna aimugi, mida sellega teha.

Miks mitte? Tellid friikad ja mingi asja veel ning saad selle telefoniputkas. Isegi teenindaja ei pea muretsema, et äkki praad kukub maha.

Kui keegi räägib, et munad pigistavad. See on ikkagi ehtne näide liiga kitsastest pükstest. Ära sina selliseid osta.

Temaatika on mõneti sarnane kirjutusmasinaga. Üks eelistab kirjutamiseks arvuti asemel trükimasinat, teine mobiiltelefoni asemel miskit moodsat vinüülplaadimängijat.

Lähed kohvikusse, tellid Caesari salati ja saad mingisse kuivikurõngasse pressitud kapsalehe natukese kastmega. Ajab surnudki naerma.

Lõhna nagu üks tõeline hipster. Alusta juba täna.

Tegelikult on see isegi päris armas lahendus.

Ei teagi, kas tegemist on mingi üüratult kalli disainjalgrattaga või koolipoisiliku leidlikkusega?

Fotod: BuzzFeed