TOP 5 müüti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast, mida uskudes elad aastas 2003
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade külge on end aja möödudes haakinud mitmed erinevad stereotüübid ja müüdid, mis tänaseks ei saaks olla enam kaugemal tõest. Kui arvad endiselt, et IKT erialal töötavad higised prillidega "itimehed", kes elavad oma vanaema keldris, siis see artikkel on sulle: hävitame viis kõige levinumat müüti, mida IKT-sektoriga seostatakse.
1. IKT töötaja on "patsiga poiss"
Aeg, mil IT-ettevõtete töötajaid võis iseloomustada kui vinnilisi gamer'eid, on ammu möödas. Tule aastasse 2018: vajatakse sotsiaalseid ja avatud inimesi, kes suudaksid vajaduse korral omandada mistahes esindusliku rolli. Eelmisel aastal astus kõrgkooli informaatika-infotehnoloogia erialasid õppima 71% mees- ja 29% naissoost tudengit.
Näiteks 3D-skannimisega tegelev iduettevõte Wolf3D otsib kümneliikmelisesse tiimi juurde C++ programmeerimiskeele, masinnägemise ja masinõppe kogemusega arendajaid, kusjuures kontorid on samal ajal nii Eestis kui USA-s. Vaata SIIT.
2. IKT töötaja on nohik
IKT eriala on kasvanud pimedast kontorinurgast välja avarasse ruumi, kus loeb palju ka suhtlusoskus ning iseloom. Pigem oleks tänapäeva IKT ettevõttes väga keeruline jääda antisotsiaalseks: töökeskkonnas aset leidvad üritused ei lase enam kellelgi teiste eest täielikult peitu pugeda. Pealegi, keegi ei kasuta enam sõna "nohik".
NB! Kui oled huvitatud arendaja või testija tööst, siis 1. maini jõuad veel kandideerida tehnoloogiaettevõtte Net Group suveülikooli ägedasse tasustatud praktikaprogrammi: https://netgroup.ee/et/suveulikool/
3. IKT töö on ainult progemine või arvutite parandamine
Kas sporti teevad professionaalselt ainult mõned jalgpallurid ja Ott Tänak? Nagu iga teine eriala, on ka IKT tohutult mitmekesine, mis tähendab, et antud sektor pakub tunduvalt rohkem võimalusi kui ainult programmeerimine ja arvutite parandamine. Näiteks, kui oled agar suhtleja, kellele meeldib manageerida, siis miks mitte mõelda projektijuhi ametile?
Vasta küsimustele ja katseta, kas sobid süsteemiadministraatoriks, veebidisaineriks või ärianalüütikuks: https://startit.ee/testid/!
4. IKT alal saad tööle siis, kui oled matemaatikas tugev või IT kõrgharidusega
Mitte ilmtingimata. Muidugi on matemaatikaoskus IKT-sektoris suureks abiks, kuid seoses IKT sisseimbumisega erinevatesse valdkondadesse - alates kokandusest kuni moedisainini - vajatakse üha rohkem oma eriala spetsialiste. Alati on võimalik omandada IKT eriala ka hilisemas elus, sest üks on kindel: IKT ei kao meie elust kuhugi, pigem vastupidi. Juba praegu on Eestis puudu rohkem kui 7000 IKT-spetsialisti, tulevikus on neid vaja veelgi rohkem.
5. IKT on arvutihuviliste poiste eriala
Kõige ekslikum IT-müüt on seisukoht, et IKT ametitesse sobivad ainult mehed. Igaüks peab saama õppida seda, mida tahab! Edukaid naisi IKT-sektoris on Eestis palju, keda eeskujuks võtta: Kaari Simson, Kaili Kleemeier ning Katrin Loodus on vaid mõned naised, kes IKT soolise stereotüübi purustanud. Mine IKT-sektorisse tööle, küsi palju palka ja ole teistelegi teenäitajaks!
Aprillis tõi Digigirls'i üritus Tartus mobiilimaksefirma Fortumo kontorisse kokku 26 tehnoloogiahuvilist põhikooli- ja keskkoolitüdrukut, kes said päeva jooksul neljas töötoas katsetada kasutajakogemuse disaini, tootejuhtimist, veebilehtede loomist ja mobiilirakenduste tegemist: http://noortehaal.delfi.ee/news/ajaviide/fotod-tudrukud-oppisid-fortumos-mobiiliappide-tegemist?id=81619051. Järgmine ainult tüdrukutele mõeldud Digigirls on juba 2. juunil Kuressaares.
