NIPID | Head töökohta tahad? Vaata, millised on karjääriplaneerimise võlud ja valud
Unistuste ametikoha püüdmisest on noorte jaoks saanud eesmärk, mille täitumise nimel võetakse ette samme ja langetatakse otsuseid, mis võivad kõrvaltvaatajatele tunduda põhjendamatult riskantsed.
Majandusteadlane ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets leiab, et tulenevalt muutlikest tööturu tingimustest tasub liikumist erinevate ametikohtade ning asutuste vahel vaadelda karjääritee orgaanilise osana. „Pidev enesetäiendamine läbi uute kogemuste omandamise ja teadmiste hankimise võimaldab elus edasi liikuda," märgib ta.
Lisaks jääb ametikohti, mis pakuvad kindlustunnet terveks eluks üha vähemaks. „Põhjusel, et tööturg on eeskätt tehnoloogiliste arengute tulemusena pidevas muutuses, on kohanemisvõime muutlike tingimustega üha määravam. Uute ametikohtade ning töövormide teke nõuab noortelt valmisolekut panustada aega ja ressurssi ka ümberõppesse," ütleb Eamets ning soovitab tänastel kooliõpilastel mõelda valikuid langetades tuleviku tööturu nõudmistele ja vajadustele.
Tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuhi Henry Auväärti sõnul kasvab suure tõenäosusega vajadus loova mõttelaadi ja empaatiavõime järele. Seda põhjusel, et neid omadusi on masinatel keeruline asendada. "Lisaks on üsna kindel, et tööandjate seas jäävad ka tulevikus kõrgelt hinnatuks probleemide ja keeruliste olukordade lahendamise oskus," märgib Auväärt.
Ometi võib teekond soovitud ametikohani osutuda käänuliseks. Seda kinnitab ka CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuring, millest selgus, et ligikaudu pooled 16-24-aastastest noortest ei kavatse oma praeguse tööandja juures töötada kauem kui aasta.
Ehkki taoline otsimisprotsess on emotsionaalselt kurnav, nähakse liikumises erinevate ametite ja asutuste vahel võimalust pääseda keskkonnast, mis ei paku oskuste arendamiseks ning rakendamiseks piisavat väljundit. Rajaleidja karjäärinõustaja Aili Sakkeuse sõnul ootavad noored, et tööandja seaks selgepiirilisi eesmärke, annaks konstruktiivset tagasisidet ning pakuks tuge probleemide lahendamisel. Ühtlasi väärtustatakse kõrgelt võimalust hoida töö- ja eraelu tasakaalus. Muutunud on ka arvamus heast juhtimisstiilist. „Oodatakse, et juht oleks meeskonnamängija, kes üksnes ei delegeeriks ülesandeid, vaid lööks nende ellu viimisel ja tiimi suunamisel ka ise kaasa," täpsustab Sakkeus.
Olukorras, kus sage töökohtade vahetamine on muutunud paljude noorte karjääritee tavapäraseks osaks, kerkib pinnale küsimus, millist mõju võib taoline tendents omada pikemas perspektiivis. Sakkeus ütleb, et kõige olulisem on see, et noor oleks enda vastu aus ning analüüsiks kriitiliselt, mida soovitakse sagedaste liikumistega saavutada. „Kui otsus on eesmärgistatud ja läbimõeldud, kasvab tõenäosus langetatud valikuga rahuloluks. Erinevaid tööülesandeid täites õpime iseend, oma tugevusi ja väärtusi paremini tundma. Seega kaasneb kaalutletud töökoha vahetusega eneseavastamise moment. Kindlasti ei tohiks pidev ametikohtade vahetamine olla viisiks, kuidas probleemide lahendamist vältida või emotsioonipõhine reageering," märgib ta.
Ometi leidub noorte seas hulgaliselt neidki, kes sidunud tööalase karjääri ühe ettevõttega. Heaks näiteks on 2014. aastal R-Kioskis klienditeenindajana tööle asunud ning täna samas ettevõttes värbamisspetsialisti kohustusi täitev Andra Valdmann. Tõsi, neli aastat tagasi R-Kioskis tööd alustades ei osanud ta ette näha, et jääb ühe organisatsiooniga nii pikaks perioodiks seotuks. Ka CVKeskus.ee uuringutest on selgunud, et Y-põlvkonna (18-29 aastased) keskmine tööstaaž ühel ametikohal on 19,3 kuud.
Valdmanni sõnul tekitas mõte ühes asutuses pikema perioodi vältel töötamisest keskkooliõpilasena ka temas vastakaid tundeid. „Pidasin sellist karjääriteed koguni vangistavaks, kuid tänaseks olen hakanud mõistma ühes kohas töötamise võlusid," ütleb ta. Valdmann toob välja, et noorte jaoks süstivad julgust ühes ettevõttes karjääri tegemiseks pidevalt arenev keskkond, tunnustamine, märkamine ning julgustamine. „Kui organisatsioon suudab selliseid tingimusi pakkuda, on asutusesisene areng suurepäraseks võimaluseks kasvada nii professionaali kui inimesena," märgib ta.
Seda kinnitab ka CVKeskus.ee poolt korraldatud uuring, milles sooviti teada, missugune peab tööandja olema, et töötajad ütleksid „Ei!" konkurentidelt saadud samaväärsetele pakkumistele. „Selgus, et tähtsaks peetakse töötajate väärtustamist, karjäärivõimalusi, meeldivat organisatsioonikultuuri, tagasiside andmist teostatud töödele ning otsustusprotsesside läbipaistvust," tõi CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt välja peamised järeldused.
Valdmann tunnistab, et talle on tehtud pakkumisi teistest ettevõtetest, kuid ometi on kaalukauss kaldunud praeguse tööandja kasuks. „Pean väga oluliseks organisatsiooni sisekliimat ning asutuse väärtuste ühtimist enda omadega. Olen tänaseks leidnud tööandja, kes panustab minu arengusse ning ametikoha, mis mulle väga meeldib," toob ta välja peamised põhjused.
Tänastel kooliõpilastel ning karjääriteel esimesi samme astuvatel noortel soovitab Valdmann olla eelkõige avatud meelega. „Loomulikult ei pruugi asutusesisene karjäär olla sobilik kõigile, kuid arvan, et kindlasti ei tohiks taolist võimalust peas maha kanda. Isiklikust kogemusest ütlen, et sattudes õige tööandja juurde, pakub see hulgaliselt põnevaid väljakutseid, mis sunnivad pidevalt juurde õppima," lausus ta.
