Lennuakadeemia õppejõud draamast "Sully": kapteni süüdistamine filmis on kunstiline liialdus
Hudsoni jõele õnneliku hädamaandumise teinud lennukikapteni süüdistamine filmis näidatud juurdluse käigus on kunstiline liialdus, ütleb Eesti Lennuakadeemia teooriakoolitusjuht Jaan Annus reklaamivabasse voogedastuskeskkonda Viaplay jõudnud autobiograafilise draama "Sully" kohta. Annuse sõnul on ka üks Tallinnast startinud lennuk teinud 55 aastat tagasi hädamaandumise Neeva jõele, kus kõik pardalviibinud jäid ellu.
Mille poolest on professionaali jaoks 15. jaanuaril 2009 New Yorgis Hudsoni jõele tehtud hädamaandumine ainulaadne? Kuivõrd tavaline on see, et kõik reisijad pääsevad hädamaandumisel elu ja tervisega?
Päris ainulaadse õnnetusega tegemist ei ole. Analoogne „õnnelik“ õnnetus, kus reisijad ja meeskond pääsesid, juhtus 1963. aasta suvel. Tallinnast startinud TU-124 tüüpi reisilennuk tegi Neeva jõele eduka hädamaandumise peale mootorite seiskumist kütuse lõppemisel, mis oli omakorda tingitud esiteliku rikkele järgnenud sündmustest.
Kõiki inimesed jäid ellu 1991. aasta detsembris Stockholmi lähistel MD-81 tüüpi reisilennukiga juhtunud õnnetuses. Peale starti tiiva küljest eraldunud jää sattus mõlemasse mootorisse ning piloodid sooritasid hädamaandumise põllule.
Ajaloost on ka traagilisemaid näiteid. 1996. aastal novembris tegi kütuse lõppemise tõttu hädamaandumise vette Ethiopian Airlines Boeing 767 tüüpi lennuk, mis oli kaaperdatud. 164-st reisijast pääses 44 ja 12-st meeskonnaliikmest 6, sh piloodid.
Kuigi meedia ja avalikkuse jaoks oli kapten Sullenberger kangelane, hakati juurdluse käigus teda süüdistama reisijate elu ohtu seadmises ja liigsete riskide võtmises. Kuivõrd õiglane see oli?
Filmis on juurdluse käigus lennuki kapteni süüdistamine kunstiline liialdus ning seda on väitnud ka kapten Sullenberger ise. Ameerika Ühendriikides uurib lennuõnnetusi riiklik transpordiohutusamet NTSB (National Transportation Safety Board). Uurimiskomisjon koosneb valitud lennundusprofessionaalidest ning uurimise protseduur on põhjalikult ette kirjutatud. Lihtsustatult ei ole komisjoni töö eesmärk kedagi süüdi mõista, vangi panna või kindlustusmaksest keeldumiseks põhjuseid anda, vaid lennuohutuse edendamine juhtunud õnnetuse põhjaliku analüüsi, juurpõhjuste väljaselgitamise ning ohutusalaste ettepanekute tegemisega. Loomulikult on sellised uurimised vägagi põhjalikud ning kapteni ja meeskonna tegevus on kindlasti luubi all.
NTSB ise ei tegele kriminaaluurimisega ning uurimismaterjalid antakse üle vastavatele õiguskaitseorganitele konkreetset protseduuri järgides ainult juhul, kui on tuvastatav otsene tahtlus või terroristlik akt. Õiguskaitseorganid võivad, peavad ja viivadki läbi oma paralleelseid uurimisi, kuid arenenud riikides hoitakse ohutusalane ja kriminaaluurimine üksteisest lahus. Selle mõte on julgustada piloote ja teisi meeskonnaliikmeid andma ohutusjuurdluse käigus võimalikult täpseid ja ausaid kommentaare, ilma milleta õnnetuse tegelike põhjuste väljaselgitamine ei oleks võimalik.
