Grossi kommentaar täismahus:

Iris Arge-Lepalind (palun kasutada tema täisnime!) oli 25-aastane, kui marssis minu kabinetti, ignoreerides sekretäri ja teisi inimesi, tutvustas end kapo töötajana ja nõudis minult DNA-ekspertiisi tegemist. Ähvardades samal ajal, et parem on saada temaga kokkuleppele, sest kui ma heaga seda testi tegema ei tule, on tal kapos töötava inimesena võimalusi mind igapidi karistada. Ta oli mulle sel hetkel täiesti võõras inimene, kelle olemasolust ei teadnud ma midagi. Kokkupuuted temaga on olnud ainult raha küsimise pinnal ja väljapressivas toonis.

Mul on neli seaduslikku last, keda tunnistan, ja ma ei ole kedagi neist katmata jätnud. Ei oleks jätnud ka Irist, kui ta oleks käitunud inimlikult. Tema ründav pealetulek ei jätnud selleks paraku soodsat pinnast. Jõuga ju kellelegi kalliks ei saa. Tema ema ei andnud mulle lapse sünnist teada ja väidetav linnatänaval lapse tutvustamine ei saa olla tõsiselt võetav – neid, kes mu lapsed tahavad olla, on kümneid. Aga kontrollides selgub, et siiski ei ole.

Aastateks on mul jäänud kripeldama ja tekitanud kahtlusi ekspertiisi käik. Iris Arge-Lepalind sekkus tollase kapo töötajana jõuliselt ja ebaviisakalt eksperdi töösse, askeldas proovidega, juhendas nende pakendamist ja vormistamist. Sellest hoolimata ma ei vaidlustanud ekspertiisi tulemust ega kohtuotsust, sest olen alati uskunud meie õigussüsteemi.

Loe Iris Arge-Lepalinnu vastulauset Oleg Grossi kommentaarile SIIT.

Jaga
Kommentaarid