"Ma olen päris oma bändist unistanud 7-8 aastat ja siiani on uskumatu, et see on hetk käes!" hõiskas Getter Anu Välbale antud intervjuus. "Ju ma olen siis siiani liiga vaikselt unistanud, üks hetk hakkasin valjemalt unistama ja siis hakkasid mäed liikuma," õhkas ta. "Ma tõesti unistan nüüd julgelt, sest nagu näha, siis kui suurelt unistada, need päriselt ka täituvad. Vahel läheb nendega aega, vahel ei lähe," tõdes ta.

Kiirelt liikus jutujärg ka hetkel aktuaalsele Eurovisioni teemale (Getter esindas Eestit 2011.aastal looga "Rockefeller Street" toim.), ent paraku ei osanud Getter ka nüüd, aastaid hiljem, öelda, mis täpselt valesti läks, et tulemus kasinaks jäi ja läbimurdvaid kontakte ei leitud. "Ma arvan, et nii riietus kui lavapilt oleks täiesti teistsugune, kui Getter praegu läheks Eestit esindama. Praegu on mul see hetk, kui katsetan erinevaid stiile, kuidas ma ise võiksin välja näha, milline võiks lava olla. Tean, mis mulle meeldib ja mis ei meeldi, väga huvitav periood on."

Kuigi Getter on oluliselt eneseteadlikumaks muutunud, tunnistab ta, et negatiivne meediakajastus ja kurjad kommentaarid jäävad alati talle haiget tegema. Ta ei ütle endiselt ära ühelegi autogrammi või selfie soovijale isegi siis, kui on nädalavahetuse hommikul toidupoes sisseoste tegemas. "Kui väike fänn näeb mind ja tuleb juurde, siis ma alati võtan selle hetke. Ei saa ju ära öelda. Sest mis oleks, kui mina näeksin enda suurt iidolit toidupoes või tänaval... ma ju tahaksin ka, et ta teeks minuga pilti ja annaks autogrammi. Mõtlen end alati nende kingadesse," jutustas ta ning kinnitas, et peaaegu kõik soovijad saavad alati hetke tema ajast.

"Üks juhtum näiteks kriibib mul siiani südant, kui ühel suvel oli kontsert, kust pidin pärast etteastet kohe edasi minema pulma esinema ja siis ütlesin, et sõbrad, kahjuks ma ei saa jääda pilte tegema, aga teeme ühe grupipildi ja laulame koos. Ja järgmisel päeval mu telefon muudkui helises ja helises ja hakkasid sõnumid tulema, et kuidas sa küll nii võisid ära minna. Seda oli terve meedia täis. See oli nii kurb," ohkab Getter, tõdedes, et neid päevi, hommikuid ja õhtuid on olnud väga palju, mil ebaõiglane meediakajastus või kurjad kommentaarid on pannud tal pisarad vooama. "Vahel ongi selline tunne, et ma ei julge enam toast välja tulla. On nii eraelust kirjutatud, esinemistest, välimusest, need kõik asjad kokku. Sõnadel on nii suur jõud haiget teha!"