Faktid Cannes'i filmifestivali kohta, mida sa tõenäoliselt varem ei teadnud

Sel aastal avati filmifestival 8. mail. See on 71. kord, kui seda suurepärast filmifestivali korraldatakse. Punased vaibad, huvitavad vestlused, lõputud peod ja eelkõige põnevad filmid kuuluvad filmifestivali juurde. Samas leidub aga põnevaid fakte, mida võiksid Cannes’i filmifestivalist teada.

1. Esimest katset ei saatnud edu

Kui Cannes'i filmifestivali korraldati esimest korda, toimus see 1.-20. septembrini ja selle aja jooksul näidati vaid ühte filmi, milleks oli Ameerika versioon Victor Hugo romaani põhjal vändatud “Jumalaema kiriku kellamees” (“The Hunchback of Notre Dame”, 1939).

Teised programmi kuulunud filmid, millest kaheksa olid Ameerika ja viis Prantsuse omad, kinolinadele ei jõudnud. Miks? 1. septembril ründas Saksamaa Poolat ja festival jäeti ära. Näitlejad nagu Gary Cooper, Douglas Fairbanks, Norma Shearer, Paul Muni, Mae West, Annabella ja teised staarid ei jõudnudki kohale, sest uudiseid kuuldes keeras Atlandiülene liinilaev otsa ümber ja suundus tagasi Ameerikasse.

2. Esimene päris Cannes'i filmifestival toimus 1946. aastal

Seda toetas valitsus ja organiseerijad suutsid asjale uuesti elu sisse puhuda vaatamata paljude inimeste skeptilisusele. Rahval ja kriitikutel oli ikkagi meeles, kuidas kogu asi 1939. aastal vett vedama läks.

Väga paljude ÜRO liikmesriikides elavatele inimestele saadeti diplomaatiliste kanalite kaudu kutsed filmifestivalile. Lõpuks tulid vaid 21 riigi esindajad. Kokku saadeti festivalile 46 filmi. Mõnedest riikidest (Norra ja Argentiina) ei saadetud festivalile aga ühtegi filmi. Nii uskumatu, kui see ka ei ole, siis põhiauhind Grand Prix jagati 11 film vahel. Iga aastaga muutus Cannes'i filmifestival aga järjest populaarsemaks ja seetõttu muutus ka selle maine ning festivali reeglid.

3. Jalad alla saanud Cannes'i filmifestivali puhus torm sõna otseses mõttes minema

Kui festival oli just jalad alla saanud, siis ajavahemikus 1948 - 1950 tekkisid festivali toimumisega seoses mitmeid majanduslikud raskused. Näiteks puhus 1947. aasta Cannes'i viimasel päeval suur torm festivali jaoks ehitatud paleehoone katuse minema.

4. Diplomaatilised ja bürokraatilised probleemid

Kui esimesel aastal jäi festival ära, sest keegi ei tahtnud tulla, siis hiljem, kui huvitujaid oli rohkem, hakkasid ilmnema probleemid, kus ühele osalejale ei meeldinud mõni teine riik, mis soovis osaleda.

Probleeme oli igasuguseid. Näiteks mõne riigi arust oli teise riigi film liialt provokatiivne. 1951. arvas Nõukogude Liidu delegatsioon, et Šveitsi linateos “Four in the Jeep” võiks jääda kavast välja, sest see, kuidas filmis kujutati Viini okupatsiooni, neile ei meeldinud. Selliseid näiteid on veel.

5. Filmifestivali esimesed kohtunikud ei olnud oma ala professionaalid

Aastaid oli nii, et Cannes'i filmifestivali žürii ei koosnenud sugugi filmitegijatest, vaid sinna kuulusid ka kirjanikud, näitekirjanikud, teadlased. Vähemalt selline oli olukord 1968. aastani.

Näiteks meeldis filmifestivalil käia ka režissööril Jean Cocteaul, kes külastas üritust 1953., 1954. ja 1957. aastal. Räägitakse, et mõnikord tõusis ta poole filmi ajal püsti ja ütles, et nüüd on aeg süüa. Seejärel pandi film pausile ja hakati sööma. Vahel soovis sürrealist Cocteau, et žüriiliikmed vaataksid filme mitu korda.

6. 1963. aasta oli festivali jaoks loomaaasta

Kuidagimoodi juhtus nii, et 1963. aastal näidati filmifestivalil palju filme, mille nimekujus oli mõne looma või linnu nimi. Näiteks “Leopard”, “Here Comes the Cat”, “American Rat”, “Lord of the Flies”, “The Queen Bee”, “To Kill a Mockingbird” ja loomulikult Alfred Hitchcocki “The Birds” ehk “Linnud”.

7. Fritz Lang oli filmifestivali esimene sakslasest põhiprogrammi žürii president

1964. aastal valiti põhiprogrammi žürii presidendiks sakslasest režissöör Fritz Lang, kes sai 1927. aastal hakkama meisterliku klassikaga “Metropolis”. Enne seda olid žürii juhid enamjaolt prantslased (üks oli ka Belgiast ja teine Jaapanist). Pärast seda hakati žürii presidente valima üle kogu maailma.

8. Olivia de Havilland oli esimene naine, kes kuulus žüriisse

1965. aastal valiti žüriisse Hollywoodi staar Olivia De Havilland. Kusjuures näitlejanna näol on tegemist ainukese elava oma põlvkonna näitlejanna ja ainsa naisega, kes kuulus Cannes'i filmifestivali žüriisse. De Havilland sündis 1916. aastal ja saab 1. juulil 102-aastaseks.

9. 1968. aasta festival katkestati

Maikuus proovisid festivali korraldajad end ülejäänud Prantsusmaast isoleerida, tehes näo, et midagi hullu ei toimu. Festivali üheksandal päeval, kui näidati “Tuulest viidud” (“Gone With the Wind”) tulid tänavale tudengite kambad, kes kandsid silte, millel oli kirjas “Power to the Young!” (“Võime noortele!" – toim.)

Mässajate seas olid Pariisist pärit filmitegijad nagu Jean-Luc Godard, François Truffaut, Claude Berri, Claude Lelouch.

10. Esimest korda rünnati filmifestivali 1975. aastal

See on esimene kord, kui festivali vastu tehti terrorirünnak. Terroristid õhkasid 28. Cannes'i filmi festivali avamise eel väikese pommi, mis kahjustas vähesel määral festivali paleed.

11. Lars von Trier on Cannes'i filmifestivalil persona non grata

2011. aastal otsustas Taani režissöör Lars von Trier rahvast šokeerida ja ütles, et kuna ta avastas oma esivanemate seast sakslasi, siis järelikult on ta nats ja saab Hitlerist aru. Mees ütles, et Hitler tegi küll palju valesid tegusid, kuid üldjoontes ta mõistab teda ja isegi tunneb talle kaasa. Seetõttu otsustasid festivali korraldajad, et Trieri enam näha ei soovita. Talle sai osaks seitsme aasta pikkune festivalikeeld, kuid sel aasta on ta tagasi filmiga "The House That Jack Built".

Allikas: en.pfrent.com