Lehmaga lavale ei saa ehk 22 absoluutselt kasutut fakti Eurovisionist, mis mitte kuidagi targemaks ei tee

Täna õhtul on eetris Eurovisioni lauluvõistluse finaal, seega on paras aeg sisustada oma aega 22 faktiga maaima suurimast lauluvõistlusest.

1974. aastal suri Prantsusmaa president samal nädalal, kui pidi toimuma Eurovisioni lauluvõistlus. Prantsuse ringhääling loobus sellel aastal võistlemast. Presidendi matused peeti lauluvõistlusega samal päeval.

Laval ei tohi olla rohkem kui kuus inimest (sealhulgas taustalauljad ja tantsijad). Kuni 1971. aastani oli limiidiks kolm inimest.

Iirimaal on kõige rohkem võite – seitse. Riik võitis aastatel 1970, 1980, 1987, 1992, 1993, 1994 ja 1996.

Itaalia boikoteeris 1981. aasta võistlust, kuna see oli nende meelest liiga vanamoodne.

Portugalil võttis osa 49-st võistlusest, alles 2017. aastal suutis Salvador Sobral esimest korda riigile võidu tuua.

Esimene skandaal lauluvõistlusel leidis aset 1957. aastal, kui Taani esindajad Birthe Wilke ja Gustav Winckler suudlesid laulu lõpus 11 sekundit. See ajas televaatajad marru, aasta oli ikkagi 1957!

Rumeenia visati 2016. aasta võistluselt võlja, kuna neil oli EBU ees võlg.

Austraalia on võistlust üle kandnud alates 1983. aastast.

Eurovision on maailma suurim muusikavaadend.

Austria boikoteeris 1969. aasta võistlust Madridis, kuna Hispaaniat valitses Francisco Franco.

Norra on viimaseks jäänud üheksal korral: 1963, 1969, 1974, 1976, 1978, 1981, 1990, 1997 ja 2001.

Kõigi aegade noorim osaleja oli 12-aastane Jean Jacques Monacost. Ta esindas riiki 1969. aastal lauluga "Maman, Maman". Kõige vanem eurolaulik oli 95-aastane Emil Ramsauer, kes esindas 2013. aastal Šveitsi.

Elusloomad on Eurovisioni laval keelatud.

1969. aastal oli lausa neli võitjat. Kõik said sama arvu punkte ja toona polnud paigas reegleid, kuidas toimida viigi korral. Kui praegu peaks tekkima viik, siis võidab see, kes on saanud punkte rohkematelt riikidelt.

Aastatel 1978-1998 pidid riigid laulma oma riigikeeles.

2001. aasta võistlust jälgis 95 protsenti Taani võimalikult teleauditooriumist. Eesti võitis sellel aastal.

Eurovision on üks maailma kõige pikaaegsemaid igal aastal eetris olevaid teleülekandeid.

Ühendkuningriik andis 1974. aastal ABBA-le null punkti.

Eurovisionit kantakse üle viiel mandril.

Eurovision algab alati lauluga "Prélude du Te Deum", mille heliloojaks on Marc-Antoine Charpentier.

Soomet 2015. aastal esindanud laul "Aina Mun Pitää" kestab ainult 1 minut ja 27 sekundit. Tegemist on kõige lühikesema looga võistluse ajaloos.

Kõige noorem Eurovisioni võitja oli 13-aastane Sandra Kim Belgiast, kes võttis võidu 1986. aastal.