Katariina Tamm püüab ebakindlustest hoolimata Inglismaal läbi lüüa: pidev küsimus on, kas olen ikka piisavalt andekas, ilus või huvitav
Koomik ja näitleja Katariina Tamm jutustas Anu Välba pühapäevases hommikusaates oma püüdlustest Inglismaal läbi lüüa ja paljastas nii mõndagi ebakindluste kohta, millega iga näitleja oma karjääri vältel kokku puutub.
“Minu otseseks eesmärgiks pole saada kuulsaks, see ei saa olla eesmärk omaette. Minu unistus on teha teatrit või filmi koos inimestega, kellega jagan samu väärtusi, lugu, mida tahan rääkida ja armastust selle vastu, mis me teeme. Ja selle ma olen leidnud,” rõõmustas ta, et on leidnud oma magistriõpingutelt 5 kursusekaaslast, kellega trupp moodustada.
Tundub, et Katariinal läheb suurepäraselt, ent ta tunnistab, et tegelikult on kõik alles algusfaasis — tal pole isegi veel oma agenti, kes talle prooviesinemisi hangiks ning hetkel sobiva inimese leidmiseks läbirääkimised alles käivad. Prooviesinemiste ehk auditionite maailm on üleüldiselt väga armutu ning töö leidmise eesmärgil tuleb tihti taluda ka erakordset jaburust. "Just eelmisel nädalal oli üks väga jabur lühifilmi audition. Infot oli vähe, režissöör oli hästi noor, oli väga varajane hommik ja ta tahtis, et väga ruttu läheks mingiks värgiks... Mul tuli etendada stseeni mingi väljamõeldud peigmehega, näidelda autoõnnetust ja tohutuid emotsioone ja kuidagi äkiselt jõudis mulle kohale, kui kohutavalt piinlik see oli. Aga kes teab, võib-olla ma saan selle rolli,” naeris ta.
Katariina kinnitusel pole ta oma ametivalikut kunagi kahetsenud, kuid on hetki, mil ta siiski mõtleb, milleks see kõik? “Näitlejaameti olemusse on üldiselt juba selline asi sisse loodud, et kahtled endas ja pidev küsimus on, kas olen ikka piisavalt andekas, ilus või huvitav. Kunagi pole seda, et tunneks, justkui olen kuskile jõudnud või midagi ära teinud. On ainult rahutus ja ärevus, kas seda kõike on piisavalt? See on raske amet, aga selles on ka väga palju rõõmu,” kinnitas ta.
Katariina sõnul on tema kui näitleja plussid ja asjad, mida ta enda juures müüb, siin ja seal erinevad. "Mu olemuses on mingi komöödiapisik ja ma võib-olla isegi liiga tihti lahendan asjad läbi nalja. Aga seal on ka see, et ma pole ilmselgelt britt ja seetõttu müüngi seda, et olen skandinaavlane või idaeurooplane. Alguses mulle muidugi tundus, et peaksin tegema tegema kõik selleks, et saada britiks. Aga sinna jõudes läksin lukku ja sain aru, et ma ei ole inglane ja see on jumala okei. Ma olen hästi palju oma keele ja aktsendiga vaeva näinud. Kui ma kooli läksin, siis arvasin, et ma olen väga proff, aga siis möödusid hoopis pikad ööd, mil püüdsin aru saada üldse, mis toimub, kui lugesin poeetilisi inglisekeelseid tekste," muigas ta.
Kõigi katsumustega ei oleks Katariina aga sugugi nii hästi hakkama saanud, kui tal poleks kõrval ema, kes teda tingimusteta armastab ja hoiab. "Mu ema on mulle hästi kallis, ta on kindlasti inimene, kes on mind toetanud kõige rohkem üldse. Ma oleks mitu korda öelnud, et ma ei suuda, ei jaksa, ei oska ja siis mu ema on see inimene, kes ütleb, et ei ole midagi, tõuse püsti, sa oled tubli," kirjeldas ta pisaratega võideldes.
