1. "Roheline miil" ("The Green Mile")

Frank Darabonti ("Shawshanki lunastus") lavastatud ja neljale Oscarile kandideerinud "Roheline miil" on suurepärane film, kuid sellest on üks häbiväärne viga - nimelt leiab lugu aset 1935. aasta Louisiana osariigi surmamõistetute vanglaosas ning vange hukati vähemalt filmi põhjal elektritooli abil.

Tegelikult kehtis Louisianas 1940. aastani surmamõistetutele surm läbi poomise.

2. "La La Land: California unistused" ("La La Land")

Kuus Oscarit võitnud "La La Land" oli fantastiline muusika - ja tantsufilm, mis muidugi tähendab ka seda, et tantsustseene pidi võtete ajal päris mitu korda uuesti läbi tegema.

Filmi algusstseenis on näha, et kui tantsijad suunduvad autode katustele, siis on mõned katused juba eelnevalt mõlkis. Põhjus on lihtne - ühe sellise stseeni kätte saamiseks oli vaja teha mitu proovi ning muidugi ei pidanud autode katused survele vastu, mistõttu tekkis olukord, kus kõik teel olevad autod olid juba katkiste katustega.

3. "Ameerika snaiper" ("American Sniper")

Clint Eastwood film "Amerika snaiper" rääkis vastuolulisest sõjakangelasest Chris Kyle. Tegemist on tõsise draamaga, kuid see kõik tundus ühes stseenis tühine ja ebausutav, sest peategelane hoidis käes beebit, mis oli ilmselgelt nukk.

Jääb arusaamatuks, miks arvas Eastwood, et seda nukku mitte keegi ei märka. See muutus pärast filmi linastumist koheselt filmifännide pilkealuseks.

4. "Kariibi mere piraadid: Musta Pärli needus" ("Pirates of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl")

Filmist pärit klipist on täpselt 1 minuti ja 35 sekundi juures näha, et kapten Jack Sparrow selja tagant paistab kauboikaabuga mees, kes mitte kuidagi ei sobi üldisesse pilti: valge särk ja valge kaabu.

Tegu on kaadrisse jäänud meeskonnaliikmega ning tõenäoliselt arvati, et keegi ei pane tähele seda 3 sekundi jooksul mööduvat viga.

5. "Tuulest viidud" ("Gone with the Wind")

Filmiklassikasse kuuluv ja omal ajal kaheksa Oscarit võitnud "Tuulest viidud" ühes stseenis on selgelt näha, et laualambi küljes on elektrijuhe ja sellest polekski midagi, kui lugu ei leiaks aset Ameerika Kodusõja ajal.

Neid vigu oli veelgi: ühes kaadris on näha raadiomasti, teises elektrilambi pirni, kolmandas ajastule ebakohane elektrimootorit ja mitmes teises stseenis on näha mikrofoni varju.

6. "Muumia" ("The Mummy")

Kui Tom Cruise põgeneb Londoni metrootunnelites ebasurnute eest, siis on näha, et raudteelt on kadunud see rada, mis juhib elektrit ja kui see oleks seal olnud, siis oleks Cruise'i tegelaskuju elektrilöögi tagajärjel surma saanud.

7. "Gladiaator" ("Gladiator")

Ridley Scotti "Gladiaatori" järge me tõenäoliselt kunagi ei näe, kuigi arvestades, et ühe idee kohaselt pidi Maximus teispoolsuses võitlema, siis on see pigem hea.

Mingil määral ajaloolistel sündmustel põhinevas "Gladiaatoris" oli mitmeid faktilisi vigu, kuid üks paistis kõige rohkem silma, sest see leidis aset kõige olulisemas stseenis. Nimelt kukub Maximus lõpus surnult maha, kuid maha kukkudes pole ta pea all midagi näha, aga järgmises kaadris on näha, et ta pea on oluliselt kõrgemal, sest nüüd on tal seal all hoopis liivapadi.

See oli muidugi selleks, et rasket turvist kandev Russell Crowe oma pead kukkudes ära ei lööks, aga kahjuks jäi see "peidetud" padi filmi sisse.

8. ("Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus" ("Pirates of the Caribbean: At World's End")

1700ndate alguses poleks Singapuris elanud hiinlased, vaid Malaisia poolsaare läheduse tõttu hoopis malailased.

9. "Kaldale uhutud" ("Cast Away")

Kui Tom Hanks üksikule saarele satub, siis jõuavad sinna ka tema õnneks alla kukkunud lennukist pärit FedExi karbid. Need pole veekindlad, aga filmis jääb just selline mulje, et ookeani ei suutnud pakkidesse tungida.

Selle vea võib andestada, sest võibolla tõesti olid pakid kõik veekindlad, aga naljakas viga on ka see, et kui tegelane leiab ühest pakist iluuisu, siis on selle peegelduses näha mikrit ja selle operaatorit.

10. "Titanic"

Jack räägib filmis, et käis vanasti oma isaga Wisconsinis Wissota järvel kala püüdmas, kuigi selle järve moodustas veehoidla tamm 1917. aastal, aga film leiab aset 1912. aastal.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena