Filmis kehastab Matt Dillon sarimõrvarit, kes tapab 70ndatel ja 80ndatel USA Washingtoni osariigis inimesi, kelle hulgas on ka naised ja lapsed. Trier näitab meile 12 aastat sellise mehe "karjäärist".

Kõik, kes on vähegi Trieri filmidega kursis, peaksid teadma, mida oodata ja kui kaugele võib temasugune režissöör vägivalla kujutamisega minna. 2009. aasta "Antikristus" ("Antichrist") polnud samuti kerge vaatamine ja tekitas omal ajal palju vastukaja filmis kujutatud vägivalla pärast ning 2013. aasta "Nümfomaan" šokeeris publikut näiteks rohke seksiga.

Trier pole kunagi teinud kergeid filme, kuid tundub, et mitmed Cannes'i filmifestivali külastajad on selle unustanud, sest paljud andsid sotsiaalmeedia vahendusel teada, et nemad ei suutnud filmi lõpuni vaadata. Väidetavalt lahkus kinosaalist kokku 100 inimest. Siinkohal võibki küsida, et mida nad siis ootasid filmilt, mis räägib sarimõrvari elust ja mille lavastas Trier?

Saalist lahkumise põhjuseks olevat peamiselt stseenid, kus tapetakse lapsi ja lõigatakse naistegelastel rindu küljest.

Need, kes suutsid seansil lõpuni istuda, jagasid filmile ka võimsa aplausi.

Paljud aga nii ei arvanud.

Allikas: The Hollywood Reporter

"The House that Jack Built" linastub meie kinodes jaanuaris.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena