Lars von Trieri produtsent skandaalse režissööri uuest filmist "The House That Jack Built": oodata võib kõike!

Skandinaavia filmifondi pressilõunal tutvustati filme tänavuse Cannes'i festivali programmis, aga ka uusi kuumi projekte. Tänavuses programmis on neli kaasproduktsiooni: Nuri Bilge Ceylani "The Wild Pear Tree" ametlikus võistlusprogrammis, Lars von Trieri "The House That Jack Built" väljaspool võistlusprogrammi, Ali Abbasi "Border" Un Certain Regard ja Agnieszka Smoczyńska "Fugue" Kriitikute nädala valikus.

Esitlusele tulid ka uued filmiprojektid. Üheks neist on näiteks tuntud Iisraeli režissööri Ari Folmani "Horse Boy", kelle 2008. aasta "Waltz with Bashir" kandideeris ka võõrkeelse filmi Oscarile.

Filmis astuvad üles tänavuse aasta Cannes'i žüriiliige Léa Seydoux ja Skandinaavia superstaar Joel Kinnaman ("Kaardimaja", "The Killing", "Suitsiidisalk"), kes oli ka ise pressilõunal koos filmirežissööriga kohal. Veel on oodata näiteks dramaatilist lugu Taani fotograafist Daniel Rye´st, keda Islamiriigi terroristid hoidsid terve aasta vangina kinni. Film kannab pealkirja "Daniel" ja seda lavastab Rootsi "Lohetätoveeringuga tüdruku" režissöör Niels Arden Oplev.

Teiste seas oli pressilõunal ka Lars von Trieri produtsent Louise Vesth ("Melanhoolia", "Nünfomaan", "The House That Jack Built"), kes sõnas intrigeerivalt, et uuest filmist võib kõike oodata.

Hiljem pikemalt vesteldes ei andnud ta filmi kohta palju ära, öeldes, et Lars von Trier on tähelepanuväärne filmitegija, kelle filme on alati huvitav vaadata, kas need siis meeldivad või mitte. „Trieri filmides on palju kihte, need on alati väga intellektuaalsed ja panevad millelegi mõtlema. Me võtame neist kaasa mingid pildid, mida kanname endaga kaasas ja tänu millele tema filmid jäävad meelde. Ja see ("The House That Jack Built") ei ole mingi erand,“ ütles Vesth.

Meenutades paari aasta tagust intervjuud näitlejaga Stellan Skarsgard, kes on mitmes Trieri filmis mänginud, ja tema ütlust, et režissöör teeb filme, mida keegi teine ei tee, nõustub produtsent selle mõttega. „Selle loo jaoks oleks võinud olla ükskõik, mis teine režissöör maailmas, aga keegi ei oleks sellist filmi teinud,“ ütleb produtsent, kelle sõnul kirjutas Trier loo kaks aastat tagasi, kui maailm oli veel teistsugune. „Ta ise ütles, et olen teinud mitmeid filme headest naistest, nüüd teen filmi kurjast mehest,“ muigab Vesth.

Küsimusele, kuidas produtsent suhtub otsusesse, et film on küll põhivõistlusprogrammis, kuid väljaspool võistlust, vastas produtsent, et seda, miks see nii on, tuleb programmi koostajatelt küsida. „Ma arvan, et see variant oli võimalik ja see oli pakkumine, mis meile tehti. Me võtsime selle vastu,“ jääb Vesth sel teemal napisõnaliseks.

Trieri seitsme aastasest persona non grata positsioonist Cannes'i filmifestivalil rääkis produtsent küll pikemalt. Tema sõnul mõistab ta, et siis, kui see juhtus (Trieri natsi ja Hitleri lembelised kommentaarid) tegi festival seda, mida ta õigeks pidas.

“Ma austan seda, kui inimesed teevad kõike, et kaitsta, mida nad armastavad. Aga ma arvan ka seda, et ta ütles koheselt peale juhtumit, et ta ei mõelnud, mida ta ütles ning mõte, mida ta püüdis välja tuua, oli halvasti esitatud,“ meenutab Vesth ja lisab, et nüüd on sellest seitse aastat möödas ning oleks tagumine aeg teema unustada.

„See on maailma ja ajakirjanduse viis luua sensatsioone ja hoida neid üleval. See oli seitse aastat tagasi ja liigume edasi,“ räägib produtsent, kes enda sõnul usub karistusse ja selle vajalikusse, kuid teiselt poolt ka andestusse. „Mingil kindlal hetkel, kui inimesed teevad midagi lolli või isegi illegaalselt, siis tuleb neid selle eest ka karistada, aga hetkel, kui oled seda teinud, peame oskama jälle andestada. Kui me ei anna andeks ja ei liigu edasi, siis on maailm isegi hullem kui enne meie karistust,“ tõdeb Vesth.

Produktsiooni mõttes on Vesthi sõnul Trieri filmidele lihtsam rahastust saada ning temaga on üldiselt lihtne koos töötada. „Rahastusega on lihtsam, kuna Trier on bränd, inimesed võtavad telefoni vastu, kui sa neile helistad. Raskem aga seepärast, kuna tema filmid on tüüpilisest Taani filmist kallimad,“ ütleb Vesth, kelle sõnul ei pirtsuta Trier sugugi, kui raha mingiteks asjadeks napib, vaid võtab seda hoopis loomingulise vabaduse ja võimalusena.

„Produktsiooni poole pealt on temaga töötamine väga lihtne. Ta oskab leida lahendusi ja kui raha pole piisavalt, teeb ta oma ideed teoks lihtsalt mingit muud alternatiivset moodi. See on see, kuidas talle meeldib töötada. Trier ei karda limiteeritud ressursse, vaid näeb seda vahel hoopis eelisena,“ selgitab produtsent.

Iseennast Vesth eriti esile ei tõsta. Ta sõnab, et kui Trieri eelmine produtsent, kellega koos nad "Melanhoolia" produtseerisid, firmast lahkus, oli tema lihtsalt seal. „Mina ei muuda tema (Trieri) jaoks midagi. Ta on juba oma nime ja karjääri loonud,“ ütleb produtsent, kelle soov ongi enda sõnul töötada ambitsioonikate projektide ja filmitegijatega.

"The House That Jack Built" linastub Eesti kinodes jaanuaris.