Esimese lühikontserdi kavas „Eesti puudutus“ on esindatud 20. sajandi Eesti olulisemad ning esimesed professionaalsed heliloojad Rudolf Tobias, Mart Saar, Cyrillus Kreek, kelle helikeel oli uudne ning kes on mõjutanud meie tänaseid heliloojaid. Samuti toob Noorte Segakoor Vox Populi kuulajani tänapäeva koorimuusika loomingu, mille lipulaevadeks on Veljo Tormis, Arvo Pärt ning järjest enam armastatud noor helilooja Pärt Uusberg.

Teise kontserdi kava „Eesti folgi maastik“ on üles ehitatud põhiliselt Veljo Tormise loomingule, kes on olnud meie vana rahvalaulu – regilaulu – propageerija ja elushoidja. Tormise looming, mis toetub regilaulule, on ühelt poolt arhailine, sest säilitab vana rahvalaulu algsel kujul, teisalt on helikeel aga uudne ja põnev kuulata.

“Noorte Segakoor Vox Populi kaks kava on inspireeritud 20. sajandil Eesti kirjanduses ja kunstis valitsenud sümbolismi tunnustest,” selgitab dirigent Janne Fridolin. “Eesti kunstis arenes sümbolism rahvusromantiliseks, püüti kajastada oma maa sangarlikku minevikku, tuua pildile rahvaluulet ja kujutada uut moodi oma kodumaa kaunist loodust (nt Kristjan Raud, Oskar Kallis, Jüri Arrak jt). Muusikas selgepiirilist sümbolismi ei eksisteeri, küll aga on võimalik toetuda modernismi tunnustega teostele, mille allhoovuseks oli ka sümbolism,” lisab ta.

Enne Pariisi sõitmist on kõigil huvilistel võimalik osa saada Noorte Segakoor Vox Populi kontserdist "Koorilaul kohtub kunstiga" täna, 20. mail kell 18.00 Mustpeade Majas, kus tuleb ettekandmisele kogu Orsay muuseumisaali kava.

Noorte Segakoor Vox Populi alustas 2017. aasta sügisel oma üheteistkümnendat hooaega. Vox Populi dirigent on Janne Fridolin, hääleseadja bariton Andreas Väljamäe. Segakoori kuulub ligi 60 lauljat, kes tegutsevad erinevatel elualadel, kuid keda ühendab kirg koorimuusika ning musitseerimise vastu. Koor on tuntud kui koorimuusika lavastuste esitaja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid