Viis ajaloolist filmi, mis on faktiliselt täiesti valed
1. "Armunud Shakespeare" ("Shakespeare in Love", 1998)
Sünopsis: 16. sajandi Londonis kukub noore William Shakespeare (Joseph Fiennes) uusim näidend läbi ning raha - ja ideedepuuduse alla kannatav näitekirjanik ei leia enam kuskil inspiratsiooni. Seda hetkeni, mil kohtub Violaga (Gwyneth Paltrow), kes on alati tahtnud saada näitlejaks. William ja Viola kohtuvad ning nende suhtest kujuneb maailmakuulsa "Romeo ja Julia" alus.
Mis valesti oli?
- Kõrtsis kasutatakse veinipudeleid, mida ei eksisteerinud enne 17. sajandi lõppu.
- Kuninganna käib avalikel etendustel, kuid tegelikkuses oleksid need korraldatud ikkagi lossiõues
- Muhkkatku ohu tõttu oleksid olnud suured avalikud teatrid olnud niikuinii kinni.
- Film jätab mulje nagu oleks "Romeo ja Julja" põhinenud Shakespeare'i enda keelatud armusuhtel ja kuigi filmitegijad andsid kogu aeg mõista, et see osa filmist oli väljamõeldis, võisid paljud vaatajad ikkagi seda tõepähe võtta.
2. "Gladiaator" ("Gladiator", 2000)
Sünopsis: Rooma kuulsaim väejuht Maximus (Russell Crowe) on saavutanud järjekordse võidu impeeriumi vaenlaste üle. Võitja ise aga unistab tagasipöördumisest koju oma naise ja lapse juurde, kuhu ta pole pääsenud juba rohkem kui 2 aastat. Sureval keisril Marcus Aureliusel (Richard Harris) on aga teised plaanid: ta palub, et Maximusest saaks tema mantlipärija. Keisri sellisest sammust raevunud poeg Commodus (Joaquin Phoenix) annab kiiresti käsu kindrali ja ta pere tapmiseks.
Maximusel õnnestub küll vaevu eluga pääseda, kuid ta langeb orjusesse ning satub gladiaatoreid koolitava Proximo (Oliver Reed) hoole alla. Nüüd, kasutades areenil verd valades samu oskusi, mis temast kunagi eduka väejuhi tegid, mõtleb Maximus ainult sellest, kuidas alatule Commodusele kätte maksta. See võimalus võib saabuda varem, kui ta unistadagi oskab.
Mis valesti oli?
- Marcus Aurelius sureb filmis oma poja Commoduse käte läbi, kuigi tegelikult suri ta katku tagajärjel.
- Joaquin Phoenixi kehastatud vihatud Commodus polnud välimuselt selline nagu filmis, kuid muus osas suudeti isegi olla päris täpsed: ta oligi vastik ja sadistlik mees, keda huvitas ainult võim.
- Commodus võitles küll areenidel, aga tema lõpp ei saabunud seal, vaid ta kägistati vannis surnuks maadleja Narcissuse poolt.
3. "300" (2003)
Sünopsis: Aastal 480 eKr astusid Termopüülide mäekitsuses kuningas Leonidas (Gerard Butler) ja 300 kartmatut spartalast vastu kuningas Xerxese (Rodrigo Santoro) poolt juhitud tohutule Pärsia armeele, mille koosseisus oli umbes 250 000 sõdurit 46 erinevast rahvusest. Spartalaste ennastohverdav vaprus andis ülejäänud Kreekale julguse ning ka aega pärslastest sissetungijate vastu ühineda ning muutis need mehed surematuks legendiks.
Mis valesti oli?
- 300 Sparta sõdalast ei võidelnud tegelikult üksi, vaid neid aitasid Termopüülide lahingus pärslaste vastu võidelda ka Kreeka linnriigid, mis tähendas, et lõpuks seisis Pärsia armee vastu 7000 inimest.
- Sparta sõdalasid kandsid tegelikkuses ikkagi turvist, mis kattis kogu keha. Läbi kaameraobjektiivi nägid võibolla tõesti poolpaljad musklis mehed head välja, aga lahingus olid nad siiski kaetud.
- Pärsia impeeriumi juht Xerxes polnud tegelikult kiilakas hiiglane, kelle sügav ja veider välimus ajas rohkem naerma kui lubas teda tõsiselt võtta.
- Film jätab mulje nagu oleks Pärsia olnud põhimõtteliselt orjariik, aga see ei vasta tõele. Vallutatud riikide elanikud said oma eluga jätkata. Neid ei peetud orjadena ega sunnitud lahingusse.
- Sparta oli tegelikult Kreeka üks suurimaid orjapidajaid.
- Sparta sõdalased nimetasid filmis ateenlasi "poiste armastajateks", kuigi nad ise olid seda samuti ning sõdalaste omavahelisi suhteid on samuti kirjeldatud homoseksuaalsete suhete valguses.
4. "Kõrilõikajate saar" ("Cutthroat Island", 1995)
Sünopsis: Seiklusfilm naispiraadist (Geena Davis), kes jahib teistega võidu joostes üksikule saarele peidetud aaret.
Mis valesti oli?
- Filmis kasutati piraadilaevadena hoopis suuri reisi - ja kaubalaevu, millel polnud isegi piisavalt palju purjesid, et neid piraadilaevadeks pidada saaks.
- Piraadilaevad olid tavaliselt väiksemad kui need, mida filmis kasutati. Väiksed, sest need pidid olema kiired ja hästi manööverdama.
- Filmis jääb mulje nagu oleks piraadid kasutanud kahurites tänapäevaseid mürske, sest kuidas muidu selgitada olukorda, kus ühe kahurikuuli tagajärjel toimuvad suured plahvatused.
- Piraatide kuldajastul oli mitmeid naispiraate, kuid suurem osa neist ei kuulutanud seda, et nad on naised, vaid peitsid seda tõsiasja isegi oma meeskonna eest, sest naistel ja lastel oli paljudel laevadel viibimine keelatud. Näiteks Anne Bonny ja Mary Read oli ühed sellised piraadid, kes varjasid oma sugu. Filmis ei kasutatud seda fakti üldse ära.
5. "Kartmatu" ("Braveheart", 1995)
Sünopsis: 13. sajandi Šotimaa. William Wallace (Mel Gibson) naaseb kodumaale pärast seda, kui ta on kodust mitu aastat eemal olnud. Šotimaa kuningas on äsja surnud. Pärijat tal ei olnud ja tänu sellele on võimu haaranud Inglismaa kuningas. Wallace`ist saab vastu tahtmist kartmatu liider, et üheskoos tagasi lüüa Inglismaa väed, mis püüavad šotlaste kodumaad anastada.
Mis valesti oli?
- Mitmed filmis üles astunud ajaloolised isikud polnud tollel ajal elus või olid hoopis vanemad või nooremad.
- Sõjastseenid näitavad kahe armee võitlust väga primitiivselt: nad lihtsalt jooksid üksteise vastu ning asusid võitlema. Tegelikkuses läheneti palju taktikalisemalt.
- Šoti rahva ajaloo ja kultuuriga tihedalt seotud kildid ja neile eelnenud versioonid tulid tegelikult kasutusele 16. sajandil. Film leiab aset 13. sajandil.
- Filmis võrgutab William Wallace kuningas Edward II naise ning neile sündis hiljem laps, kellest sai Edward III. Tegelikult oli Edward II naine Isabella Falkirki lahingu ajal alles 3-aastane ning Edward III sündis alles 7 aastat pärast Williami surma.
- Filmis kujutatud Sterlingi silla lahingus polnud silda, kuigi lahing sai oma nime silla järgi ja reaalsuses oli see väga tähtsal kohal.
