Vihane abiturient riigieksamitest: 1-punktise lävendiga riigieksam on mõttetu. Sama hästi võiks igaühele niisama lõputunnistuse anda

2001. aastal kehtestati riigieksami lävendiks 20 punkti. Mõned aastad tagasi oli suur kisa, et riigieksamil on vaja saada vähemalt 50% kogupunktidest. Siis tekkis aga poleemika ja lävendiks sai 1 punkt. See on täiesti mõttetu.

1-punktiline lävend muudab riigieksami täiesti mõttetuks, sest nii saab sõna otseses mõttes läbi igaüks. Kas riigieksami mõte ei peaks olema kontrollida, et kõik gümnaasiumilõpetajad on omandanud enam-vähem samal tasemel teadmised?

Saan aru, et igas koolis ei saagi omandada ühesuguseid teadmisi ja paljustki sõltub ka õpilasest endast. Üks punkt on aga naeruväärne. See on umbes sama hea, et kogu gümnaasiumi spikerdan või lasen vana rasva peal ja küll ma seal eksamil selle ühe punkti kuidagimoodi ikka saan. See pole mingi raketiteadus. Õpid ära paar valemit, otsid õige kohe, kirjutad sinna valemi ära ja küll see punkt käes on. Ka spikerdamine pole midagi keerulist. Igal õpetajal on omad harjumused ja nõksud. Piisab sellest, et tead, millised on inimese harjumused ja siis leiad lahenduse.

Samas võiks praeguse süsteemi korral riigieksamid üldse ära jätta. Kui võtta ette viimase paari aasta statistika, siis neid on küll ja veel, kes ongi reaalselt saanud riigieksamil ühe punkti ja lõputunnistuse tasku pistnud. See on puhas formaalsus.

20-punktiline lävend on veel loogiline, sest 20 punkti saamiseks on ikkagi mingisuguseidki teadmisi vaja. Ma ei tahaks kritiseerida täiskasvanutele mõeldud gümnaasiume, aga nendes on tegelikult päris palju neid õpilasi, kes lihtsalt ei viitsi päevases käia ja mõtlevad, et saavad täiskasvanutele mõeldud gümnaasiumis kergemini läbi. Tegelikult saavad ka. Pole mingi probleem leida vabandusi ja esitada õpimappe, kui koolis käia ei viitsi. See on lausa 1-punktiliste paradiis.

Lisaks oli vana süsteemi puhul positiivne see, et igaüks sai valida eksamid, mida ta soovis sooritada ja kohustuslik oli ainult emakeele riigieksam. Nii sai igaüks valida endale meelepärased riigieksamid ja samuti oli hea ka ülikoolil vastavalt sellele teha sisseastumiskatseid.

Mis toimub aga hetkel? Ülikoolid peavad tegema eraldi katseid. Iga johmu saab keskkoolist läbi. Riigieksamitest on saanud puhas formaalsus ja kokkuvõttes pole sellest eriti kellelegi kasu.

Kas keegi võiks mulle ära seletada loogiliselt, mis on 1-punktilise lävendiga riigieksami mõte?