Et Tallinna linnapea nimi on Tõnis Palts, teavad Eestimaal kõik. Ent mis mees see Palts on, on kursis vaid vähesed.
Tõnis Paltsul (48) on viis last, üks lapselaps, üks endine ja üks praegune abikaasa, kaks korterit Tallinnas ning maja Kuressaares, kallis luksuskaater ning osalused mitmes telekommunikatsioonifirmas. Palts oskab purjetada paremini kui tennist mängida, viskab viina ja teeb nalja. Paltsu sõbra ja äripartneri Toomas Peegi sõnul on Paltsul saarlase huumorimeel, mis mandri-inimestele võib olla raske mõista ja välja kannatada.
Sellele vaatamata tundub, et Tõnis Palts oleks seni nagu nähtamatu ning tegutsenud erilisi jälgi jätmata. Kõik, mis ei puuduta otseselt äri, on varjus. Ka nüüd, linnapeana.
Proua treenitud kaskadöör
Paltsi saarlasest abikaasast Karmenist (40), on teada vaid niipalju, et ta on lõpetanud Professionaalse Psühholoogia Erakooli ning peab nõustajaametit. Oma firma nime hoiab proua Palts ranges saladuses, ning kui uskuda kliente, ei ole talle kuuluva nõustamisfirma nime isegi ta visiitkaardil. Firma telefonilt on prouat võimatu kätte saada, sest päevade kaupa vastab seal hästi treenitud kaskadöör: «Aisthesis, Marje kuuleb. Karmen Paltsi ei ole praegu.» Selliste inimeste kohta öeldakse Põhja-Ameerikas «härra ja proua Piimasupp». Ehk maakeeli: igavad inimesed elavad igavat elu. Paltside endi teada jääb, kas see on päriselt nii või ainult kest, et vältida liigset huvi sisu vastu. Neil on laitmatu reputatsioon ning ei ühtki plekki minevikust. Kuid kas asjad on ikka nii?
Kuressaare näidispereisa
#p2v#Saaremaal peetakse Tõnis Paltsu meheks, kes oli nooruses väga sihikindel ning teadis, mida tahab. Mõtted, kuidas neid eesmärke ellu viima, eksisteerisid aga ainult tema enda peas. Mees elas vaikselt ja tagasihoidlikult märkamatut elu. Ta ise ei teinud suurt miskit selleks, et keegi tema suurejoonelistest plaanidest teaks. Tagantjärele arvab saarerahvas, et sellel mehel oli juba noorena oma tulevikust kindel nägemus.
«Üks tõsine Saaremaa töömees,» ütleb Paltsu kohta näiteks ärimees Rein Kilk. «Tema kohta on midagi halba väga raske öelda.»
Pärast TPI raadiotehnika eriala kiitusega lõpetamist kulusid Paltsu viljastavad ideed marjaks ära kohalikule Saare Kaluri nimelisele impeeriumile.
Esimesed 11 töömeheaastat korraldas Palts kohalikku sidet: kolhoosisiseseid telefonitraate, sidet laevadega ning dispetšerteenust. Toonane kolhoosiesimees Peeter Jalakas ei mäleta, et side osas olnuks Paltsule miskit ette heita - liinid töötasid ja kõik said kõigiga vabalt suhelda.
Samal ajal oli Palts tunnustatud ka sotsiaalsfääris. Noorpaari Linda ja Tõnis Palts mäletavad saarlased tänini kui komsomoli näidisabielupaari, keda lükati ette igal vähegi tähtsamal punaüritusel. Sellest komsomolilikust abielust on Paltsul lapsed Evelyn (26) ja Andrus (23). Evelyni poeg on Paltsu seni ainus lapselaps.
1980ndate keskel, koos Nõukogude korra allakäiguga, käis alla ka Paltsude abielu. Vormiliselt oldi veel mõnda aega koos, sisuliselt aga oli Paltsul juba uus pere endast kaheksa aastat noorema Karmeniga. Teise abielu esimene võsu Kärri on nüüdseks 16, keskmine Karli 13 ja pesamuna Tõnis 8.
Esirinnas on Palts Kuressaares ka koos Karmeniga. Nende Heina tänava maja iluaed valiti mullusui Kuressaare kauneimaks.
Näitas Virus vallatuid videoid
Pealinnas kostab aga nurinat, et linnapeaks valiti mees, kes on alles ise mõni aasta tagasi Tallinna kolinud. Pikki aastaid tegi Palts pealinnas äri nii, et tema kott ja hambahari seisid hotellis. Meediaärimees Hans H. Luik mäletab Paltsu aastast 1992, mil viimane oli veel nii vormilt kui ka sisult täielik maamees. Luige sõnul «mustas ülikonnas ja heledates mokassiinides mees, kelle püksisääre vahelt vilkus valge sokk - kuid kompuuter töötas peas ideaalselt».
Nimelt oli Tõnis Palts välja arvutanud, et postsovetlikud taksohinnad on sedavõrd odavad, et mõttekam on lasta kogu aeg taksol täies purjes oodata kui Tallinnas isiklikku autot pidada. Lisaks sellele oli tema pähe istutatud arvuti välja raalinud, et nii kaabeltelevisiooni näitamine provintsis (Kuressaare kaabel-TV võrk on tema loodud) kui ka vallatute videote näitamine Viru hotellis on tulus äri. Muu hulgas erootikat edastav Viru hotelli televõrk oli 1990. aastate alguses Paltsu firma hallata.
Luik iseloomustab Paltsu kui inimest, kes teeb elus järske pöördeid. Õigel hetkel sai Palts aru, et rahval on puudus odavatest mobiiltelefonidest. Sündis firma Ritabell, mille kaubamärk on Q-gsm. Ja just enne, kui jõuti taibata, et mobiiltelefonide müük ei paku väärikat tulu igavesti, müüs Palts firma suure kasumiga maha.
Luik mäletab, et lugu Ritabelliga oli tegelikult kaugel roosilisusest. Firma tootis aastas seitsekümmend miljonit krooni kahjumit ning Hanspanga noored kliendihaldurid surusid peale aktsiamüüki. «Neil aegadel oli Palts väga suure pressi all ning kinnitas muudkui, et see on ebaöiglane,» räägib Luik. «Ebaõiglane oli Paltsu meelest see, et tema sai aru, et välismaal maksab telekommunikatsiooni teenust edastav firma palju raha, kuid tema pank ei taibanud seda!»
Palts mõistis juba varakult, et edu pant on kaabel. Kui sul on kaabel maas, siis võid läbi selle saata ükskõik mida: telefoniteenust, televiisorilaineid, internetti. Sellel ideel tema firma väärtus põhineski. 1999. aasta jaanuaris müüs Palts Ritabellist poole 800 miljoni Eesti krooni eest rootslastele. Vähemalt pool sellest läks Ritabelli emafirma OÜ Levicom Broadband tohutute võlgade tasumiseks.
Päkapikulikult muhe mees
90ndate algul proovis Palts korra kätt ka trükiajakirjanduse alal. Ta asutas pisikese telekava SAT-TV Kava, mille eeliseks olid välismaiste kanalite programmid. Kuid turul laiutas ETV omanduses Televisioonileht - suure kasumi ja hiigelsuure tiraa?iga väljaanne. Palts tahtis seda kas kõrvaldada või endale saada. Ja sai.
Televisioonilehe toonane peatoimetaja Liivi Šein mäletab, et Palts käis isegi temaga läbirääkimisi pidamas, kuigi asjad otsustati tegelikult palju kõrgemal. «Mingi intellektuaal ei tundunud ta küll olevat,» kinnitab Šein. «Pigem oli tegu uue aja ärimehega, kes võtab sealt, kus midagi kasulikku saada või ripakil, ja seda vahendeid valimata.»
Üsna pea oligi leht, algul poolenisti, mõne aja pärast täielikult («Sest ETV juhtkond oli uinuvas seisundis ega märganud, mis toimub,» kommenteerib Šein) Paltsu omanduses. Töötajad kutsusid teda tollal hellitavalt «Paltsu».
Paltsu oli Liivi Šeini mäletamist mööda muheda, päkapikuliku olemise ning lõdva diktsiooniga mees. «Kuid oma muhedat päkapikumainet hoidis ta karmikäeliste kubjaste ning kavalate nõustajate abil, kes tegid täpselt selliseid kavalaid lepinguid, nagu Paltsule vaja oli.»
Ei mingeid emotsioone
Nõnda siis asutas Palts ajalehed Teleleht ning Programma (tänane Sem) ning ajakirja Nädal. Veidi pärast seda, kui väljaanded täielikult talle kuulusid, müüs ta kogu kupatuse Ekspress Grupile ehk Hans H. Luigele maha ning teenis kena kopika. «Tollal oli tema firma Levicom suurtes võlgades, nii et isegi 10 miljonit krooni võis olla suur raha,» meenutab ühe Paltsu firma endine töötaja.
Juhina ei kannatanud Palts tollal mingeid emotsioone. Liivi Šeini mälestustes oli töökeskkond kohutav, valitses stalinistlik diktatuur ning hirmuvalitsemine - tänu ühele tegevjuhile -, kuid Paltsule sellest rääkima minna oli mõttetu. «Rääkige asjast,» ütles ta, «mitte ärge emotsioonitsege!» Lisaks kubjastele ja nõustajatele on Paltsu alati ümbritsenud head strateegid. Palts on ideedemees, kuid ennekõike tiimitöötaja: tema mõtleb «mida», teised ütlevad «kuidas». Või vastupidi.
Kasulike inimeste sõber
Nädala toonase peatoimetaja Maire Aunastega sai Palts hästi läbi. Liivi Šein arvab, et Aunaste oli Paltsule prominentne isiksus, seega Paltsule kasulik.
Õigete inimestega hästi läbi saada - see on Paltsu üks edu võti. Hans H. Luik meenutab, et Paltsu viimasel sünnipäevapeol (29. märts), mis nagu ikka toimus Tallinnas Viru tänava veinipööningul, oli juba tunda, et ees on ootamas poliitiline triumf. Kohal oli kogu valitsus kantsleritest-ministritest peaministri majandusnõunikuni välja. Ka Paltsu ülikooliaegse sõbra ning hilisema äripartneri Toomas Peegi sõnul defineeris Palts oma huvi poliitika vastu juba mitu aastat tagasi ning asus selleks suuri ettevalmistusi tegema.
Üks endine Paltsu alluv ütleb, et Palts kasutas osavalt ära, et rikaste inimestega tahab igaüks sõber olla. Kuid sama alluv arvab ka, et Palts ei hakka kunagi - näiteks linnavalitsuses - kedagi pelgalt seepärast pukki aitama, et tegu on tema sõbraga. «Palts teab täpselt, mis on tõhus ja mis ei ole, ning ärimehena ei tee ebatõhusaid asju.»
Palts on muuhulgas lahke mees - eraisikuna on ta annetanud Eesti Luterliku Tunni Teenistusele raha. Ehk seetõttu, et tema hea sõber, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson - kes tollal kantsler oli, kui Palts kaabli-impeeriumit rajas - on jumala sõna levitava meediakeskuse juhatuse liige.
Käed teise kohta
Peek, kellega Paltsu seob 30aastane tutvus, kinnitab: «Tõnis on inimene, kes oskab erinevate osapoolte huvid ühendada, ilma et kumbki pool kaotaks iseseisvust.» Nii käitub ta oma äris ja loodetavasti ka linnavalitsemisel. «Sest mis see linngi muud on, kui üks suur majapidamine,» mõtiskleb Peek.
Peeki ja Paltsu seob ka armastus purjetamise vastu. Paar korda on nad koos ka võistlustel käinud, kuid viimasel ajal enam mitte. Peegi sõnul seetõttu, et laevas saab olla ainult üks kapten. Kui koos võistlemas käidi, oli Palts kapten ja Peek kapteni abi või roolimees. Viimasel ajal on Palts hakanud ühe rohkem ja paremini tennist mängima. Ilmselt tänu sportlikele eluviisidele näeb ta aasta-aastalt üha parem välja. Šnitti annavad ka elegantsed ülikonnad, moodsad lipsud ning peened lõhnad. Midagi sellist Paltsu läbi aegade tundnud inimesed varasematest aastatest ei mäleta.
Nüüd jääb üle ainult rahva ees esinema õppida. Luige sõnul soovitasid vennad Rotary klubist Paltsule, kui too linnapeaks sai: «Tõnis, kui sa rahva ees seisad, ära hoia käsi genitaalidel nagu Adolf Hitler!» «Vaatame, kas ta õpib sellest,» muheleb Luik.
