Kui SHARON STONE tänavusel Oscarite jagamisel John Travolta käevangus lavale ilmus, ohkas publik kergendatult: kõigest poole aasta eest lamas näitlejatar ajurabanduse kahtlusega haiglas.

Neil pingelistel tundidel ei teadnud keegi, kas ta jääb elama. «See oli tõepoolest piiripealne kogemus,» ütleb 44aastane Sharon nüüd. «Olin peaaegu üle teispoolsuse läve astumas. Tõesti hea, et ma elus olen.»

Möödunud oktoobris kurtis Sharon oma ajaleheväljaandjast abikaasale Phil Bronsteinile lõikavat peavalu. Mees ehmus ja sõidutas ta kiiresti haiglasse. Arstid kahtlustasid aneurüsmi (tuiksoonelaiendit), mis võib olla surmav. Uuringutest selgus, et tegemist on vaid arterivigastusest tingitud verejooksuga. «Me arvame, et võisin selle saada hobuse seljast kukkudes. Oma osa võis mängida ka raske sukeldumisvarustus, mida kasutasin 1998. aastal filmis Sphere («Sfäär»),» oletab Sharon.

Nüüd on Sharoni tervis jälle korras — kui välja arvata peavaluhood, mis teda ikka aeg-ajalt kimbutavad. Et anda teada oma tervenemisest, otsustas vaikset pereelu nautiv Sharon näidata end rahvale Oscarite jagamisel. «Paljud arvasid, et ma ei saa käia ega rääkida, rääkimata tantsimisest. Lasin siis imperaator Travoltal end veidike keerutada. Inimesed nägid, et ma kõnnin, räägin, löön tantsu. See oli armas ja südamlik tagasitulek.»

Sharoni tervisehäda põhjustas Hollywoodis ja meditsiiniringkondades lööklaineid — haigusele taheti koguni Stone’i järgi nimi anda. Sedasorti ajuverejooks kimbutab nimelt trenniga üle pingutavaid 40ndates eluaastates naisi. Ka Sharoni puhul seostati seda eelmisel päeval toimunud heategevusliku maratonjooksuga.
Omanimelisest haigusest Sharon igatahes pääses, kuid arstidega on Stone’i-Bronsteini tandem viimasel paaril aastal kokku puutunud rohkem kui küll. Sharonil on olnud mitu raseduse katkemist, Phil käis operatsioonilaual südamega ning lisaks ründas teda loomaaias Komodo draakon.
«Iga mees ei julge draakoniga võidelda,» viskab Sharon nüüd nalja. «Minu oma aga läks ja tegi ära.»

Elul uus mõte
Sharon ütleb, et sellised kogemused on muutnud ta kaastundlikumaks ja hoolivamaks: «Mul on nüüd hoopis teised prioriteedid. Omal ajal oli mu elus kesksel kohal töö. Nüüd olen armunud oma ellu. Kuulsus ei toida enam mu hinge.»
Põhjalikule elumuutusele on kaasa aidanud ka praegu kaheaastane poeg Roan, kelle abielupaar 2000. aastal adopteeris.
«Ma pole eales eluga nii rahul olnud,» ütleb Sharon. «Poleks kunagi uskunud, et võin oma mehi nii palju armastada.»

Stone’il ja Bronsteinil on olnud ka abieluprobleeme. Alles hiljuti jõudsid ajakirjandusse teated mehe flirtimisest teise naisega.
«Mis ma teha saan,» lööb Sharon käega. «Ma olen selle jamaga harjunud. Ma ei saa ju iga nädal kohtus käia. Minul ja mu abikaasal on tugev partnerlussuhe.»
Sharon tunnistab vaid, et kahe keevalise temperamendi kooslus pole alati harmooniline: «Oleme mõlemad suured loomad. Mitte mingid puudlid, pigem ikka dobermannid — inimesed jooksevad kahte lehte, kui meid näevad. Aga me oleme koos, sest me tahame koos olla.»

Tahab seksikaid rolle
Kuigi elu rambivalgusest eemal on mõnus, kavatseb Sharon näidata end jälle ka suurel ekraanil. Ta loodab, et kuulumine Cannes’i filmifestivali zhüriisse annab tema karjäärile jälle tuule tiibadesse. Kaasas kotitäis seksikaid kleite, pakub ta Cannes’is tõepoolest pea iga päev kõneainet.

Sharon on karmilt kritiseerinud filmiprodutsentide diskrimineerivat suhtumist keskealistesse naisnäitlejatesse. Ta usub, et ka 44aastaselt saab kehastada seksikat naist. «Sophia Loren on seksisümbol, ja ta on 65aastane,» põhjendab ta. «Miks saab inimene olla seksikas ainult niikaua, kui tema tagumik mahub nappidesse aluspükstesse? Mina loodan küll veel seksikaid rolle saada.»

Sharon leiab, et tema imago on nii ajakirjanduse kui ka tema enda looming. «See Sharon Stone, kellest olen lugenud, elab palju huvitavamat elu kui see, keda tunnevad minu mees ja poeg. Kuulsus on teinud mind pikemaks, targemaks ja palju metsikumaks,» naerab ta. «Mu lapselapsed naeravad ennast kõveraks, kui loevad, et see kortsus vanamutt on kunagi olnud selline metsik lind.»