«Ma ei kahetse ainsatki Rauliga oldud minutit,» kinnitab JANE SALUMÄE oma kaunis kodus Hispaania palava päikese all.

#p2#Maratoonar Jane Salumäe (34) elab Hispaanias koos oma armastatu, Hispaania jalgpalli rahvuskoondise füsioterapeudi  Raul Martinez Rodrigueziga (30). Nende seitsme elu- ja magamistoaga villa asub kahekümne minuti tee kaugusel Madridist, Los Penas Caleses. Jane rõõmustab oma Müncheni EMil saavutatud neljanda koha üle ning valmistub peatseks abiellumistseremooniaks.

Millal see kaunis päev tuleb?
Meil oli plaanis, et pärast EMi. Enne oli Raul tükk aega Koreas. Oleme kokku leppinud, et abiellume kindlasti, aga me pole veel täpset päeva otsustanud. Usun, et see käib kiiresti.

Olete te mõelnud, mismoodi te abielluda tahate?
See on kindlasti ilmalik tseremoonia. Pärast teeme Rauli sugulastega väikese koosviibimise. Minu kõige lähemad inimesed Eestis on minu kaks venda. Ma ei tea, kas nad saavad tulla, aga mul oleks hea meel, kui nad tuleksid. Suurt süldipidu paljude sõprade-tuttavatega me ei taha.

Kuidas Rauli perekond ja suguvõsa  teid vastu on võtnud?
Väga soojalt. Nad on mu väga omaks võtnud. Pabistavad mu võistluste eel ja kiidavad mind, kui mul hästi läheb.

Kuidas Hispaanias pulmi peetakse? Olete te mõnel pulmapeol käinud?
Möödunud aastal käisime Rauliga ühes pulmas. See oli väga suur ja rahvarohke. Mulle isiklikult ei meeldinud, endale ma samasugust pulma ei taha.

Olete Hispaanias juba mõne aasta elanud. Kuidas tunne on?
Tänase seisuga olen väga hästi sisse elanud. Saan hakkama, oskan hispaania keelt rääkida ja olen ära harjunud, et hilinemine on hispaanlastel veres. Ametlikele vastuvõttudele hilinetakse siin umbes pool tundi, kodupidudele tund–poolteist. Samamoodi on mu tuttavad ära harjunud sellega, et mina jõuan igale poole täpselt, ja lubanud minust eeskuju võtta. Aga see pole neil kerge — hilinemine käib siin elustiili juurde.

Kuidas sujus üleminekuperiood Eesti elust Hispaania ellu?
Algul oli päris raske. Ma ei osanud tulles ühtegi sõna hispaania keelt ja ma kartsin rääkida. Kartsin vigu teha ja tobe näida. Raul sundis mind rääkima ja tal oli õigus — kõik suhtusid väga hästi, kui ma püüdsin hispaania keeles suhelda.
Siestad tundusid algul hästi naljakad. Kolm tundi keset päeva on pood kinni ja midagi osta ei saa. Aga kui mul on just sel ajal poest midagi vaja? Või kui on vaja näiteks mõnd arvet maksta, siis nädalas on ainult üks päev, mil seda teha saab. Kui hiljaks jääd, pead ootama järgmise nädalani. Riigitööd tehakse siin küll vist ainult kolm tundi päevas. Hästi palju on bürokraatiat ja paberi-majandust.

On see probleeme tekitanud?
Et saada õigust Madridi staadionit kasutada, pidin väga palju bürokraatiaga võitlema. Nõuti, et  Eesti Kergejõustiku Liit teeks Hispaania Kergejõustiku Liidule avalduse. See tehti ära. Siis öeldi, et seda polnud vaja. Lõpuks tuli mulle konsul appi. Loodeti vist, et ma ei saa pabereid korda ega tulegi treenima. Pidin oma luba kuu aega ootama.

Miks loodeti, et te harjutama ei tule?
Paljudele Hispaania sportlastele ei meeldi, et välissportlased nende staadionil treenimas käivad. Arvan, et asi on selles, et tihti on välissportlased neist tugevamad. Aga mängus on auhinnad ja preemiad…

Nii et kadedus?
Mind üllatas, kui palju siin kadedust on. Pidasin hispaanlasi soojemateks, kui nad tegelikult on. Mul on trennikaaslasi, kellel on selline kadeduseuss sees, et nad on mulle lausa halvasti öelnud. Kui ma harjutama lähen, siis hakatakse sahistama ja susistama. Eestis pole mul kellegagi kadeduse-probleemi olnud.
Mul on veel sellejagu kergem, et ma olen valge. Meil käib trennis ka Kuuba ja Maroco sportlasi, neisse suhtutakse veel halvemini. Rassistlikult.

Olete kadedusega ka väljaspool staadionit kokku puutunud?
Meil on ühed naabrid sellised, et uhh… Asi algas sellest, et meie Rauliga ostsime suure maja, nemad elavad kümnekesi väikeses.
Mul on hästi armas kuldne retriiver, Maximiliano nimeks. Kui Maxi meie äraolekul nende aeda läks, ajasid nad ta tänavale ja ta ei saanud enam koduaeda sisse. Käisin küsimas, et mis juhtus. Siis ütlesid nad mulle, et nad ei teadnud, kelle koer see on, et nad pidasid teda võõraks hulguskoeraks. Ometi saab Maxi oktoobris kaheaastaseks ja nad on teda nii palju näinud.#p3#

Olete Hispaaniast ka uusi sõpru leidnud?
Pigem tuttavaid. Raul on siin ainus niisugune inimene, kellega saan tähtsatest isiklikest asjadest rääkida. Ta on hästi hea kuulaja ja nõuandja. Pluss on mul mõned armsad sõbratarid Eestis, kellega suhtlen interneti kaudu.

Mida soovitaksite eestlannale, kes ei tea, kas minna armastuse pärast välismaale elama või mitte?
Kui sel eestlannal oleks välismaal nii hea mees ootamas, nagu on minu Raul, siis soovitaks kindlasti. Ma ei kahetse ainsatki minutit, mis ma olen koos Rauliga olnud. Tean, et kui ma poleks siia tulnud, kahetseksin seda oma elupäevade lõpuni.
Kas naiste ja meeste suhted

Hispaanias on teistsugused kui Eestis?
Ma ei oska tegelikult võrrelda… Naisi koheldakse siin igatahes väga hästi. Ja kui perre sünnivad lapsed, pühendab mees end täielikult perekonna heaolule. Vastutustunne on siin väga hinnatud omadus. Naiste ja lastega arvestatakse palju.

Kuumad Hispaania mehed ja võrgutavad komplimendid?
Need viimased olenevad riietusest. Kui ma dressides olen, ei tee  keegi komplimente. Kui ma olen läinud välja lühikeste teksadega, on küll tuldud üht-teist kõrva sosistama. Öeldi küll meeldivaid asju, aga minu jaoks oli see veidi liiga kaugele läinud lähenemiskatse. Samas, kui sellest mitte välja teha ja edasi minna, siis respekteeritakse seda.

Milline on teie tavaline päev Hispaanias?
Tõusen pool kaheksa või kaheksa. Söön veidi, lähen koeraga jalutama. Kui trenn toimub Madridis, sõidan sinna. Kui kodus, siis jooksen ise. Madridis läheb alati aega, jõuan koju umbes kaheks. Teen süüa, puhkan veidi. Mulle meeldib teha neid toite, mida Eestiski tegin. Sööme hästi tervislikult ja Raul ütleb, et talle meeldivad minu toidud väga.
Pärast puhkamist jooksen jälle umbes tund aega. Siis käin veel koeraga jalutamas. Õhtuti käime vahest kinos, vahest sõpradega väljas. Mina väga kaua baaris olla ei jaksa, tahan hiljemalt kell üks või kaks magama minna. Raul istub vahel varahommikuni.

Kas see teid armukadedaks ei tee?
#p4P#Usaldan Rauli absoluutselt. Olen oma eelnevast elust palju õppinud. Olen selline inimene, kes õpib ainult oma vigadest. Meil on nii usalduslik suhe, et seda pole vaja armukadedusega rikkuda. Ma tean, kui palju Raul mind armastab. Vahel on hoopis nii, et ma ise ajan teda välja, et mine ja suhtle sõpradega.

On teil unistusi tulevikuks?
Mul on hästi suur unistus — tahan kiiremas korras last saada. Bioloogiline kell tiksub, ma olen juba kolmekümne nelja aastane! Ma ei taha sellist elu, et olen neljakümnene ja mul ei ole ühtegi last. Nii suure osa elust on mul ju ainult sport olnud… Ja veel suurem unistus on see, et tahaksin saada kaks last korraga. Ma arvan, et see lapseootamise aeg on kõige raskem, kaksikute puhul peaksin seda ainult üks kord tegema.

Kui te kunagi tippspordist loobute, mis te siis teete?
Olen mõelnud, et õpin füsioterapeudiks ja hakkan Rauli kliinikus näiteks aparaatide peal tööle. Rauli kliinik on meie koduga sama katuse all ja ma arvan, et seal koos töötamine oleks meile kõige parem variant.