TV-seriaali «Tuvikesed» täht CHRISTINA APPLEGATE paljastab, kuidas kiilaksaetud pea aitas tal Hollywoodis kanda kinnitada.

Christina Applegate’i (32) teatakse peamiselt seriaalist «Tuvikesed» (Married... With Children), milles ta kehastas pirtsakat peretütart Kelly Bundyt. Tänu komöödiale Anchorman: The Legend of John Burgundy on aga temagi nüüd tõusmas Hollywoodi A-kategooria staaride sekka.

Pärast «Tuvikesi» jäi Christina tele juurde pidama, asudes mängima seriaalis Jesse. Veidi hiljem võitis ta Jennifer Anistoni tegelaskuju Racheli õela õe Amy kehastamise eest menusarjas «Sõbrad» Emmy. Nüüd aga tundub, et Christina tulevik on kinolinal, mitte teleekraanil. Tema parimad sõbrannad on Gwyneth Paltrow ja Cameron Diaz, ta on 2001. aastast saadik õnnelikult abielus näitleja Johnathon Schaechiga ning paistab, et ta hakkab oma kuulsatele sõbrannadele konkurentsi pakkuma. Peagi astub ta koos Ben Affleckiga üles romantilises komöödias Surviving Christmas.

Kasvasid üles teles. Kui vana olid, kui näitlema hakkasid?

Esimese palgatšeki sain kolmekuuselt. 3.–7. eluaasta vahel tegin raadioreklaame. Mängisin palju teatris — mu ema töötas ühes teatrikompaniis. Käisin pidevalt draama-, tantsu- ja laulutundides. Ja siis hakkasin televisioonis töötama.

Kas oli hetki, mil kahtlesid, kas oled valinud õige tee?

13aastaselt ajasin juuksed maha ja teatasin emale, et mulle sellest kõigest aitab. Ema ütles vaid, et võin teha, mida tahan. Läksin üles oma tuppa. 15 minuti pärast tulin alla tagasi, üritades meelde tuletada, millal selle uue sarja proovivõtted nüüd olidki — järgmisel nädalal vist? Otsustasin, et ikkagi lähen. Ja ma saingi selle osa!

Said selle osa, olles ise kiilakas?

Jah. Mul õnnestus üks osa saada just sellepärast, et ma nägin välja nagu humanoid. Olin tol hetkel ainus kiilakas noor näitlejatar.

Oled üles kasvanud näitlejate keskel. Kui teadlik sa oma välimusest vanemaks saades oled?

Olen end viimase nelja aasta jooksul paremini tundma õppinud. Võib-olla see käibki nii, ma ei tea, aga ma ei tunne end vanemana, ma tunnen end hästi. Mõistan, et olen ilmselt ainus inimene Hollywoodis, kes ei saa oma vanust võltsida, sest kõik teavad, kui vana ma olen.

Miks otsustasid filmis Anchorman kaasa lüüa?

Sest Will Ferrell ja Adam McKay, kes selle filmi kirjutasid, on kõige lahedamad tüübid, keda kunagi olen kohanud. Nende huumorimeel peegeldab tõesti seda, mis inimesi naerma ajab.

Kuidas nendega koostööd teha oli?

Nad on hoopis teise kooli mehed. Nemad tulevad improvisatsiooni-, mina seriaalikoolist, kus rõhutatakse: «Kui sa ei ütle täpselt seda, mis paberi peal kirjas, siis me parandame sind.» Alguses oli raske sellest üle olla. Aga lõpus läks palju kergemaks. See polnud mingi poisteklubi — nad on kõige armsamad ja heasüdamlikumad inimesed, kellega olen kunagi koos töötanud. Töötaksin nendega 20 aastat, kui vaid saaksin.

Nad on ka tohutult naljakad näitlejad. Kas oli raske naeru pidada?

Võimatu, täiesti võimatu! Ma olin kohutav, ilmselt meeskonna kõige hullem kõkutaja. Tegime ühe võtte, kus tuli stsenaariumis näpuga järge ajada, ja siis 15 võtet, kus lasime asjadel lihtsalt juhtuda. Neist võtetest tulid parimad stseenid. Ma ütleks, et vähemalt pool filmi on improvisatsioon.

Oled endale komöödianäitlejana nime teinud. Kes on sinu inspiratsiooniallikad?

Lucille Ball on mulle eluaeg meeldinud. Tema on andnud mulle inspiratsiooni nii näitleja kui ka inimesena.

Kas naljakaid rolle on raske saada?

On küll raske, sest komöödia on suhtumise asi. Me kõik saame aru inimlikest vigadest-eksimustest, võime ju stsenaariumi lugeda ja arvata, et mõistame antud tegelaskuju siseheitlust — aga komöödias on asi suhtumise taga. Mis ühele naljakas, ei pruugi seda olla teisele.

Kandsid selles filmis 70ndate riideid. Kas see meeldis sulle?

Mul polnud kerge, sest tegelikult ma ei tea, kuidas ennast õigesti riidesse panna. Ma tean, mis mulle meeldib, kuid ma ei saa asjade kokkuklapitamisega hakkama. Mu sõbranna Cameron Diaz on täielik geenius, ta lihtsalt paneb asjad omavahel kokku ja kõik toimib. Ta on väga loominguline. Ta saab ka aias hästi hakkama, ja ka sisekujunduses on ta kibe käsi. Mina olen selle koha pealt täielik võhik.