Nimekast dünastiast pärit JOELY RICHARDSON on kogu elu võidelnud kuulsuse deemonitega. Tänu menuseriaalile Nip/Tuck on ta leidnud oma niši ning vaatab julgelt vastu tulevikule üksikemana.

Joely Richardson (41) hindab lihtsust. «Eile käisin Marks & Spenceri kaubamajas ning jõin sõpradega kohvi,» räägib ta. «Mõtlesin, kui mõnus on teha lihtsaid, normaalseid asju. Teised võivad ju ihaleda villasid ja jahte, minul hoiab lihtne elu jalad maa peal.»

 Kuulsuse taak
Joely on kuulsa Briti näitlejatedünastia võsu: tema ema on näitlejatar Vanessa Redgrave, õde näitlejatar Natasha Richardson ja kadunud isa Tony Richardson oli tuntud rezhissöör. Juba lapsena sai talle selgeks, et ta ei ela tavalises perekonnas. Kui klassikaaslaste vanemad teda koolist koju sõidutasid, lasi ta auto peatada mõne uhkema villa ees — et nad ei näeks, et tegelikult elavad Richardsonid täiesti tavalises majas. «Kartsin, et mu sõbrad pettuvad, kui näevad, et ma elan samasugust elu nagu nemad,» ütleb ta.


Roll seriaalis Nip/Tuck on viinud Joely perekonnast eemale ookeani taha. Joely kehastab ilukirurg Seani (Dylan Walsh) probleemset abikaasat, kes tegi kõrvalehüppe — ja sai poja — mehe eneseimetlejast kolleegi Christianiga (Julian McMahon). Joely’l on Londonis korter, mida ta jagab oma 14aastase tütre Daisy’ga. Abielu Daisy isa filmikompanii Working Title (mis on teinud sellised filmid nagu Four Weddings ja Bridget Jones) bossi Tim Bevaniga lõppes üheksa aasta eest.
«Inimesed on alati püüdnud mind lahterdada,» ütleb Joely. «Aga niipea, kui mind hakatakse raamidesse suruma, tekib mulle kõhtu pingekramp ning ma reageerin sellele eemaldumise ja uute väljundite otsimisega. Ma ei ole väga sihikindel inimene, iga mu uus otsus on vastuolus eelmisega.»   Hollywoodi mull


Elu filmipealinnas ei ole Joely’l jalgu alt löönud. «Ma kujutan ette, et näiteks Catherine Zeta Jones võib end ju selles showbusinessi-mullis hästi tunda. See sobib talle,» räägib Joely. «Käisin vaatamas Ocean’s Twelve’i ja nautisin seda väga — ma olen tohutu Brad Pitti ja Julia Robertsi fänn — aga ma sain seda vaadates aru, et inimesed on nii suured, et neist on saanud kaubamärgid, ja neil on raske sellest välja astuda. See pani mind mõtlema oma lapsepõlvele ja taustale. Minu suhtumine näitlemisse erineb nende omast. Mina ajan taga karakterrolle, mitte midagi sellist, mis paiskaks mind orbiidile.»


40 eluaasta piiri ületamine ei muutnud Joely elus midagi. Vastupidi — ta tunneb, et elu alles algab. «Isiklik elu jääb mulle alati tähtsaks, isegi tähtsamaks kui karjäär,» avaldab ta. «Kas töö erutab mind piisavalt, et lahkuda kodust ja jätta tütar maha? Põhiline, mida ma öelda tahan, on see, et ma ei ole valmis mingit kuulsuse-unelmat taga ajama. Oma südames jään ma autsaideriks, kes vaatab väljast sisse.»


Näitlejakarjääri alustades tegi Joely’le hingevalu see, et teda võrreldi pidevalt ema ja õega. «Sellest pole niikuinii pääsu,» ohkab ta. «Arvan, et mul on hästi läinud, olen leidnud oma niši. Kui oleksin pärit tavalisest perekonnast, surutaks mul kätt, aga mina olen pidanud end kogu aeg tõestama. Inimesed arvavad, et mulle on kõik hõbekandikul kätte tulnud, aga kui ma üldse midagi saavutanud olen, siis hoolimata perekonnast, mitte tänu neile. Ja seda eriti viimastel aastatel, peale isa surma ja abielu purunemist.»

 Kõmulehtede lemmik


Joely teab hästi, mida tähendab tabloidide tähelepanu. 24aastaselt armus ta Šoti miljonäri Archie Stirlingisse, kes oli temast kaks korda vanem ja abielus näitlejatar Diana Riggiga. Kui mees keeldus abikaasat ja teismelist tütart maha jätmast, langes Joely «masendusse». 1991. aastal abiellus ta Tim Bevaniga. Abielu purunes viis aastat hiljem, kui mees leidis uue kallima 24aastase Amy Gadney näol (head sõbrad on nad sellegipoolest). Joely aastapikkust armuafääri Briti telestaari Jamie Theakstoniga kajastati pidevalt kõmulehtedes. Ja nüüd?


«Ma ei taha oma eraelust rääkida,» ütleb ta. «Ma saan aru, kui selle kohta küsitakse, aga isikliku elu avalikkuse ette tirimine ei ole alati õige. Olen õppinud asju endale hoidma.»


Joely tunnistab siiski, et on viimased kaks aastat kellegagi kohtamas käinud. Kuulujutt räägib, et see salapärane «keegi» on John Hensley — Joely’st 12 aastat noorem näitleja, kes mängib seriaalis Nip/Tuck tema poega. «Ei kommenteeri,» naerab Joely. «Inimesed arvavad, et sa oled eraelus õnnelik ainult siis, kui kõnnid kellegagi käsikäes päikeseloojangule vastu. Mina arvan, et me peame elama tänases päevas ning laskma päikeseloojangutel ise enda eest hoolitseda.»

 Võitlus sõltumatuse eest
Joely meenutab, et tema elus toimus otsustav pööre 35aastaselt. «Aasta varem oli mu elu mitmel tasandil kokku varisenud,» räägib ta. «Reageerisin sellele nagu paljud naised on seda enne mind teinud: kolisin, võtsin aja maha, võtsin alla, tegin trenni ja läksin aeglaselt tagasi tööle. Kuna sõltumatus, mille eest ma võitlema pidin, tuli nii raskelt kätte, ei raatsi ma sellest lahti öelda. Sestsaadik on mulle abieluettepanekuid tehtud, kuid ma tunnen, et ei ole selleks valmis. Mulle näib ka, et Inglismaal hinnatakse naisi selle järgi, kellega nad käivad, mitte selle järgi, mis tööd nad teevad. Veel üks põhjus, miks eraelu vaka all hoida.»   Elu parim aeg


Tütar Daisy on Joely rõõmuallikas. Ta avaldab rahulolevalt, et neil on sama riidenumber, mis võimaldab neil teineteise garderoobist asju laenata. Neid peetatakse tihti õdedeks ja Daisy’l pole selle vastu midagi. «Tema meelest on see cool,» ütleb Joely. «Üksikvanemana pead sa olema ema, õde ja sõbranna. Me oleme koos mööda ilma rännanud ja nii palju läbi elanud. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.»


Tänaseks on rasked ajad seljataga. Joely töötab Los Angeleses ja on eluga rahul. «Hea on omada kindlat töökohta,» ütleb ta. «Hea on mängida nii keerulist naist nagu Julia. Minu jaoks on Nip/Tuck avanud mitmeid uksi. Mulle pakutakse suurepäraseid rolle. Minu vanuses näitlejataride jaoks peaksid rollid kokku kuivama, kuid mul on läinud täpselt vastupidi. Asi on vist selles, et praegu on palju jõulisi naisi, kes tõestavad, et elu läheb edasi ka pärast 35aastaseks saamist.»


Kahtlemata on vanemate naiste õitseng osaliselt ka ilukirurgide teene. «See teema ajab mind segadusse,» ütleb Joely. «Mõnikord vaatan mõnd vanemat naist, kes on endaga midagi teha lasknud, ja mõtlen: tore, sa oled seksikas naine. Siis aga näen Michael Jacksonit ja see on õudne ja kole ja hull. Aga üks asi, mis ma aastate jooksul õppinud olen, on see, et ära iial ütle «ei iial».»