“Mida sa siin Eestis selle Ferrariga teed?” Selline küsimus on täiesti loll jutt! See, kes nii küsib, ei ole Ferrari roolis istunud! F430 Spider purustab julmalt kõik haledad linnalegendid ja tõestab, et sobib igapäevaautoks kas või koduperenaisele!
Seisin lõpuks meie suure autonäituse keskel üpris nõutult - ei midagi jalustrabavat, enamik uudistest juba Eesti teedel ringi liikumas... Kas siis tõesti on tulemas üks igav autosuvi? Ja just siis tuli toimetusest päästev kõne, mis mõjus kui lotovõit - saab proovida Ferrari F430 Spiderit. Nii-öelda väikest Ferrarit, 2004. aastal Pariisi autonäitusel ilmavalgust näinud F430 lahtist varianti, praegu tootmises olevat ainsat lahtist Ferrarit. Eelmisel aastal tehasest väljunud iludust.
F430 oli pärast Pariisi show'l tehtud debüüti väljas tõelise pilgupüüdjana ka meie 2005. aasta kevade Motorexil. Mis sest, et nööridega vaatajaist eraldatud. Toona õnnestus mul korraks ka rooli istuda ja veidi aega paralüseeritult seda suisa F1-lt pärinevat roolisüsteemi põrnitseda. Samad lülitid ja sama sorti käiguvahetus, nagu tolle aja Schumacheri ja Barrichello relvadel. Toona proovisõitu teha ei õnnestunud, kuid mäletan hästi müügimehe nappe sõidumuljeid Tallinna sadamast, et olnud üllatavalt mõnus siin Tallinna oludes!
F430 Spider on tehtud F430-st pehme katusega rodsteriks minimaalsete muudatustega, jõuallikas täpselt sama, kiirendus vaid 0,1 sekundit pikem ja lõppkiiruses on kadu 5 km/h, sest tühimassi on see 20 sekundiga täiselektrooniliselt avanev katusesüsteem toonud juurde 70 kg, ja see ongi nii palju määrav. Kui silmasin tihedalt asustatud kitsal Motorexil seda väike-Ferrarit, ei olnud reaktsioon nii vapustav kui täna eemalt Spiderile lähenedes. Ta tahab rohkem distantsi. Tulin talle tagantpoolt lähemale ja kuigi katus oli veel peal, mõjus must iludus ikkagi just nüüd pööraselt laia ja madalana! Lai ja madal nagu liivakast lasteaias! Erutusest läheb süda pahaks, aga sellegipoolest ei tahaks sugugi oma seitset asja võtta ega teise liivakasti minna! Selles liivakastis saab vist küll kõige fantaasiarikkamaidki mänge mängida, sest juba näen ka üle ääre paistvat mootorit, mis särab läbipaistva katte alt. Meelde tuleb lapsepõlv, kui sai liiva sisse värviliste klaasikildude alla hõbepaber pandud - need olid meie "sekreedid", mida liiva alla peitsime. Nüüd on sama ilus "sekreet" klaasi all säramas, kaks rosso corsa punast plokikaant! Oi, see Spider on ikka ilus küll! Eelkäija, 1999. aasta 360 Modena (ja 2000. aasta 360 Spider) oli juba piisavalt kaunis. Samas pole tegu lihtsalt faceliftiga, kuigi sarnasust on palju. Ferrari lihtlabast facelifti siiski ei harrasta.#end# Vahelüliks võime nimetada veel ka 2003. aasta Ferrari Challenge Stradale 3,6 V8. Siit arendasid Pinifarina disainerid edasi auto, mis ühendab endas vaimustavalt läbipõimuvat modernset kujustust retroga, Ferrari omaenda retroga. 360 napimatest disainielementidest hoopis lopsakamad ja julgemad vormid on pärit just varasemast ajast - eestvaates pilkupüüdvad kaks suurt õhuvõtuava on inspireeritud 1961. aasta vormelilt Ferrari 156 F1. Sellel isendil olid need avaused külje pealt lausa läbi näha, otsekui juustuaugud. Samasugused avaused kordusid ka sama aasta võidusõidumasinal Ferrari 246 SP. F430 külje õhuvõtuavad leiame aga juba algelisemalt 1953. aasta võidusõiduautolt 250 MM ja väga efektselt hilisemal, 1963. aasta Ferrari 250 Le Mansilt. See kõik toob aukartustäratavad traditsioonid imepeenelt ja maitsekalt tänapäeva, ja niivõrd perfektsena, et välisdisainis ei leia ühtegi miinust!
Laskugem siis salongi. Esimese asjana tunnete, kui ideaalselt keha järgi saab üks autoiste olla! Vaimustav! Nii nagu omanik seljatoekalde jätnud on, nii ongi ideaalne. Tõmban tooli ehk vaid "kirjutuslauale" lähemale ja see jätab seljatoe taha tühimiku, mis näitab, et selle supersportauto salong on uskumatult avar! Rooli saab samuti neljas suunas liigutada. Käigukangi siin ei ole, käiku saab vahetada rooli taga asuvate labadega. Ja siit seda modernset vormelihõngu tuleb - sama käiguvahetus - imekiire, 0,15 sekundit... Saate ise käike lapata, aga kast teeb seda ka ilma teieta väga vaimustavalt. Samas on võimalik sagedust reguleerida veel ka roolil asuva lülitiga - ferraristide keeli manettino kaudu. Seda pöörates saab valida ka vihmase või lumise tee režiimi (näete, isegi talvel saate Eestis sõita). Ja lisaks sportjaotusele on veel ka kõikide jõukontrollide mahavõtmise asend. Stardinupp on samuti roolil, seda peate vajutama siis, kui süüde on võtmest sisse keeratud. Armatuurlaud on lakooniline. Näidikute keskel ilutseb kollane, lõputult pöördeid lubav tahhomeeter. Spidokas lubab 360 km/h, kuid sinnani me siiski ei jõua - tegelikult lubatakse kataloogis "vaid" 316 km/h, Spideri puhul 311 km/h. Kuigi kuulukse, et kui kiirendusel ise käike vahetada ja mitte lasta viimasel käigul liiga kiiresti sisse lülituda, olevat võimalik ka 330-340 km/h küündida, kuid seda müüti me praegu torkima ei hakka. Tagurpidikäigu jaoks on eraldi nupp keskkonsoolil. Käiguvahetuse näidikul park-asendit pole, on vaid neutral, ehk kui käik on väljas, võib auto veerevaks kiviks osutuda. Kui mootori seiskate, antakse teile pininaga märku, et kasutaksite käsipidurit või lubatakse enne seiskamist esimene käik sisse jätta. On teada, et üheksa kümnest F430-st tellitakse just F1 käigukastiga. See kergitab muidugi sportauto hinna 2,8 miljoni kanti.
Küll aga mõjub armatuurlaua keskosa ehmatavalt prostalt, ei oleks selliseid lihtlabaseid plastist korke kliimanuppude kohal näha oodanud. Autos on ka navigatsiooniseade, aga seegi on üsna primitiivne, samuti on õhutusavaustel küll uhke perutav hobune keskel, aga ikka vaid lihtne must plast. Ka muud lülitid on nagu mingist odavamast autost siia toodud. Arvasin, et Ferrari armatuurlaud on suursugusem. On ju keskkonsoolil filigraanne ristatud firmalippudega märk kui firmajuhi pintsakureväärilt ja sellel Spideril ka Ferrari 2007. aasta 60 aasta juubeli erimärk. Katus eemaldub ja peatugede taga kõrguvad kaks jämedast terastorust turvakaart, ei mingit hirmu. F430 alumiiniumkeret on põhjalikult tugevdatud, kuigi kere oli juba alates 360-st niikuinii jäigem ja kergem. Ja siis veel see kroonijuveel seal klaasi all - koostöös Maseratiga valminud 4,3-liitrine 490-hobujõuline V8! Kuna F430 on turule toodud vastulöögina Lamborghini Gallardole, on tolle V10 vastu välja töötatud uue põlvkonna V8, mis tuli tema 360 Modenast 23% võimsam ning 25% vägevama pöördemomendiga! Aga see selleks - kõige tähtsam on ikkagi hääl! Oo kõik pühad äikesed, kõued ja põuavälgud kokku - ma ei suudaks ka mitmel leheküljel seda muusikat sõnastada, seda peab ise kuulma. Milline on mörin rahulikus olekus ja milline kiirendusel - see püha Ferrari kreissaag, mida kuuleme ehk mingil määral pühapäevalõunastes teleülekannetes. Kuid milline elamus on kuulata seda häält lahtise katusega näiteks suurest veoautost või liinibussist möödudes - see on vapustav kaja, mis muidu tuulde kaob. Aga kui saate veel tunnelisse minna - oo mai gaaden! Muidugi, Eesti oludes saab sellest aimu ka näiteks parkimismajas! Juba need helid üksi maksavad esimese miljoni selle kunstiteose hinnast.
Nagu aimate, me juba liigume, eks ole... Ja nüüd jõuame algusse tagasi - ma tõesti tõden, et see on üks loll jutt, et Ferrariga pole Eesti teedel midagi teha. Kes selle küll välja mõtles? On tunduvalt jäigemaid ja raputavamaid liiklusvahendeid. Ka kliirens pole liiga madal ning Tallinna auke ei tunneta sugugi. Kui gaasi ei talla, on võimalik ilmselt ka koduperenaisel edasi liikuda, sujuvalt, nagu me näeme neid rosso corsasid Euroopa teedel, kus ka vanemad inimesed roolis istuvad. Ja see, mis toimub selle jaoks, kes hääled kreissaeni julgeb vajutada, on asi väga nauditav ja kontrolli all. Ka lahtiselt kannatab auto oma piirkiiruseni viia, sest esiklaasi kalle ja ulatus ei too vihurit teie peanupu ümber. Kogu aeg tunnete end niivõrd loomulikult ja hästi. Tundub, nagu väljend "auto" just seda tähendabki - Ferrari F430 Spiderit! Ta sobib iga kandi pealt ka igapäevaautoks just Eesti teedele! Nii jääbki ohata ja nentida: kui ise proovinud ei ole, siis loll jutt suhu tagasi!
+ Ülimugav juhiiste ja avar salong, üllatavalt suur pakiruum. Vaimustav sportauto hääl ja kiirendus.
- Kummaline nuppude-lülitite kujundus ja materjal.
Järeldus: oodates oma proovisõitu F430 Spideriga, arvasin, et minestan vaimustusest, kuid tegelikkuses osutus see superauto niivõrd iseenesestmõistetavaks, et mida enamat võikski tahta?
