«Praegu on treening mu elustiil,» räägib Missis Estonia 2003 MARI KIRSIPUU. Kaunis daam hoiab end vormis pilatest, joogat ning mitmeid teisi keha ja vaimu toonust tõstvaid tehnikaid kasutades.
Mari (55) triumfeeris võimsalt viis aastat tagasi iludusvõistlusel Missis Estonia. Ta väljus võitjakrooniga duellist temast peaaegu poole noorema, 26aastase konkurendi vastu.
«Läksin missisevõistlusele näitama, et vanemad naised pole surnud naised!» põrutab Mari.
Mari pole eriti muutunud. Kui, siis nagu hea vein, mis läheb aastatega paremaks.
«Vanemaks olen kindlasti kasvanud. Tahaks loota, et ka paremaks ja targemaks,» naerab Mari. «Aastad mööduvad kuidagi kiiremini kui varem.»
Märk jäi maha
Mari naerab palju. Rohkem kui temast palju nooremad. Daam leiab, et kui ellusuhtumine on positiivne, siis ei vaju suunurgad alla ega häiri ka kortsud. «Elu on ju ilus, seda pole vaja ilusaks mõeldagi. Tuleb ainult silmad lahti teha ja vaadata.»
Mari ei lasknud end missisetiitlist pimestada ega igatse kuulsusesära tagasi. Siiski oli konkursivõit talle oluline, sest andis tagasi vahepeal kadunud enesekindluse. Lisaks sai Marist omaealistele naistele hea eeskuju. Nii mõnigi
temavanune naine on tunnistanud, et tahab ja julgeb tänu Marile trennis käia.
«Vanusega panin märgi siis küll maha. Aga täna ma seda uuesti ei teeks,» ütleb Mari. «Kas 55 on uus 25? Kes teab, seal võib isegi natuke tõtt olla, ainult et 55 sisu on muutunud märksa tummisemaks.»
Kiirgab seksikust
Mari paneb endale järele vaatama nii mehi kui ka naisi. Meeste janused pilgud paitavad pikemalt, naised mõõdavad tihti vaid kadeda sekundiga.
«Seksist lähtuv ärevus on jäänud noorusaega. Muutunud on ka mu arusaamine seksikusest,» ütleb Mari. Ta rõhutab, et seksikus ei peitu sääre pikkuses või seeliku lühiduses.
«See on suhtumine. Suhtumine ümbritsevasse, inimestesse. Ma mäletan oma väikest modellikogemust Leningradis. Meiega oli üks sealne mitte enam esimeses nooruses venelanna. Ma ei saanud temalt pilku. Kogu ta olek, sõbralikkus, malbus ja eriti lihtsus, see oli nii ilus, nii seksikas... Temast õhkus sisemist rahu, enesekindlust, tarkust. Võrratu naine!»
Mari ei nuta noorust taga, see on läbitud etapp. Kuid ta tahaks vahel olla taas meeletult armunud nagu kahekümneüheselt. Mari usub, et ilma armumise ja armastuseta pole elu.
«See on nii puhas, nii ehe ja nii ebamaine tunne,» lausub ta.
Nõuks ja abiks
Teised ei märka, kuid Mari ise näeb, et missisevõistlusest möödunud viis aastat on talle selgelt näkku kirjutatud.
«Kortsukesi on juurde tulnud ja nahk pole enam nii prink, vajab rohkem niisutamist. Ma olen proovinud mitmeid kreeme - Dior, Estée Lauder... Aastaid kasutasin Ameerika loodustooteid, need on tõesti niisutavamad kui teised,» räägib Mari.
Daam ei põlga ära ka eestimaist - Ortot ja Puhast Loodust. «Kuid kreemidega ei maksa üle pingutada, sest nahk tahab puhata.»
Mari arvates tuleb end sisemiselt harida, siis on ka välimus tipp-topp. Alates sellest kevadest töötab ta kosmeetikasarja La Prairie konsultandina. «Proovisin neid tooteid. Kõik hea, mida kuulsin, on tõsi.»Ka teised on kiitnud, et Maril on varasemast värskem pale.
Enamasti kirutakse Eesti ilm maapõhja. Mari seevastu on kindel, et just põhjamaal säilivad naised igavesti noorte ja ilusatena. «Külmas püsivad ju kõik asjad värskemana. See kehtib ka Eesti naiste kohta. Päike paistab naha vanaks. Ärge siis nutke, et päikest on vähe - eks meile ole antud täpselt nii palju, kui vajame. Ja alati on võimalus reisida.»
Vananeb väärikalt
Vananemine Maris hirmuvärinaid ei tekita ja muutuv välimus ilulõikuste peale mõtlema ei pane.
«Mulle piisab sellest, mida ma peeglist näen. Isegi huvitav on vaadata end vananemas, loomulik protsess ju. Ega ma sisemiselt ei vanane ja see on kõige tähtsam,» räägib Mari. «Kurbus ja rõõm käivad käsikäes. Kurvaks teeb see, et üle poole elust olen ära elanud. Rõõmsaks kogemused ja elutarkus.»
Mari soovitab kõigil saada endaga sõbraks - siis oled ka oma aastatega sõber. Siiski ei saa mööda pärilikkusest. Tema ilu ja nooruslikkuse geenid on emalt.
«Mu ema oli väga kaunis naine, aga ta ei kasutanud ühtegi kreemi,» kiidab Mari. Ema vedas, vaim värske, välja kaheksakümneni.
Kuid headest geenidest üksi ei aita. Kui lased keha käest, siis kustub ka vaim ja välimus. Mari on aastaid olnud aeroobikatreener ja tegelnud ka kulturismiga.
«Treening on mulle elustiil. Olen avastanud enda jaoks ka uut: pilates, shindo venitused, jooga... Kuid raskuste tõstmist ei jäta ma vist kunagi, see hoiab lihased mõnusalt toonuses.» Imenooruslik naine kuulutab igal pool kus võimalik füüsilise treeningu evangeeliumit.
Mõni aasta tagasi rääkis Mari välisest ilust, nüüd paneb daam rõhku sisemisele rahule: «See nõuab tööd iseendaga, väärtuste ümberhindamist, tohutut kannat-
likkust, kaastunnet ja armastust.»
Otsige iseendas ja leiate kõik!
Mari loeb viimasel ajal rohkem esoteerikat, filosoofiat ja poeesiat. Ta lemmikuks on Jaan Tätte öeldud sõnad: kui sa pole õnnelik nüüd ja praegu, siis sa ei ole õnnelik kunagi... Ja teine tsitaat: õnneks on õnnelik-olemist võimalik õppida.
«Nii et, naised, kõik pole veel kadunud! Õppigem olema õnnelikud! Ja kui teilt küsitakse, kuidas läheb, siis vastake tingimata, et ikka paremini ja paremini,» julgustab ta. Päevad pole siiski vennad. Alati rõõmus daam tunnistab, et mõni aeg tagasi oli tal sedavõrd tugev masendus- ja väsimusperiood, et ta käis lausa tsooniterapeudi juures abi otsimas.
«Sain teada, et füüsis on korras, aga vaimne pool tahab korrigeerimist,» ütleb Mari.
Põhjamaa inimese kombel kogus Mari kõik endasse. Omast kogemusest oskab ta soovitada: «Ütle alati otse ja selgelt välja, mis sulle ei meeldi. Ja veel üks tähtis asi - ära tee kunagi seda, mida sa ei taha teha, isegi kui see on sulle rahaliselt tähtis. Õpi ütlema ei!»
Mari ise on aastatega õppinud ära ütlema, kuid tänini on see talle väga raske.
«Õppisin ka üksiolemist nautima. Mida vanemaks saan, seda rohkem tahan üksi olla. Tunnetan siis maailma palju paremini. Minu moto: otsige iseendas ja te leiate kõik!» räägib Mari.
