Kui suurettevõtja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees TOOMAS LUMAN reservohvitseride kursustel käis, oli ta üks väheseid, kes valgusraketi napis valguses märklauale pihta sai. Toomas on ka üks väheseid Eesti ärimehi, kes lendab eralennukiga ja oskab teenida väga suurt raha.
Luman (48) on kahtlemata üks põnevamaid tegijaid Eesti äri- ja poliitikamaastikul. 1990ndate hakul oli Toomas soomlaste jooksupoiss, nüüd, 20 aastat hiljem, on ta Suur Valge Isa, kui kasutada indiaanlaste kõnepruuki. Lumani edu algas tehinguga «management buyout» ehk «juhtkond ostab osaluse välja». Edasi tuli puhas töö ja sotsiaalse võrgustiku ülesehitamine. Lumani rahakoti sisu selgus Eesti Ehituse noteerimisega Tallinna Börsil. Mees positsioneerus oma 600 miljoni krooniga kindlalt Eesti rikaste esikümnesse. Korra käis Lumani varandus ära 1 miljardi krooni taga, kuid kriis tõi ettevõtete väärtused alla.
#end#
Lumani rikkus sai alguse ligi 20 aastat tagasi, kui tal õnnestus veenda SRV International OY soomlastest juhte, et tütarfirma SRV Eesti Ehitus tuleb müüa tegevjuhtidele. Luman tõusis firma peadirektoriks 1989. aastal. Äriabielu lahutamine SRV ja tolle juhi Ilppo Kokkilaga oli nutikas tegu. Seetõttu oli ettevõttel, mida 2006. aastal börsile tuua. Ju on selles tüüpilist saagi jagamise loogikat – lõvi saab endale lõvi osa või nagu õpetab üks vana Hiina juhtimistarkus – kindral vabanegu saagi jagamise hetkeks oma peamistest abimeestest. Kuid Luman oskas ka jagada, seda on näha Eesti Ehituse aktsionäride koosseisust. Allüksuste juhid on kõik motiveeritud ning aktsiaseltsi mudel välistab vana Hiina kindrali mured — igaüks saab dividende vastavalt aktsiate arvule.
Tagantjärele meenutab Luman oma heategijat kiitvalt: «Kokkila on väga loogilise mõtlemisega ning oskab määratleda riskide suurust.»
Loobus ministriportfellist
«Lapsed tahavad koera, peab maja ehitama. Sooviksin umbes 180ruutmeetrist elamut Nõmme kanti, aga selle ehitamiseks tuleks organiseerida pangalaen. Mul ei ole vajalikku miljonit kohe välja panna,» ütles Luman 14 aastat tagasi. Tol hetkel oli Toomas 34aastane tegus mees ja aktsiaseltsi EE Grupp kaudu SRV Eesti Ehituse üks omanikke. 1994. aastal oli SRV Eesti Ehituse käive 95 miljonit krooni aastas, millest ligikaudu poole andis ohvitserikülade ehitamine Venemaal.
«Ettevõtte edu saladus on lihtne — iga järgmine päev peab rohkem tööd tegema,» sõnas Luman. «Me oleme alati üritanud hoida firma mainet ja ka ausalt makse maksta. Viimane läheb järjest keerukamaks, kuna seadused ei ole üheselt mõistetavad. Näiteks kuludesse võib kanda külalisele välja tehtud lõuna, kuid mitte ise söödud lõuna. Kuidas maksuametnik vahet teeb, kes mida sõi? Seadusandluses taotletakse ülimat täiuslikkust, ent tulemus on idiootne.»
Ka kümmekond aastat hiljem ei ole selles sättes midagi muutunud. Kuid ega maailmaparandamine toogi midagi sisse. Milleks vaielda mõne krooni üle, kui mõni soodne ost toob sisse sadu miljoneid?
1996. aastal olid Lumanil olemas maja Hiiul ja Ida-Euroopa lambakoer. Elu oli ta nooruslikku näkku nii mõnegi sügava kortsu kündnud. Ta võttis telefonikõne vastu teiselt poolt Atlandit. Äsja teede- ja sideministri portfellist loobunud Luman viibis koos president Lennart Meriga Põhja-Ameerika visiidil.
«Ma loobusin viie minutiga sellest kohast eetilistel põhjustel. Mul on suured majandushuvid ühes suures ehitusfirmas,» ütles Luman Mehhiko hotellist Fiesta Americana.
Tol hetkel kartis Luman, et teda võidakse süüdistada ebaausas mängus. Ministril on ju suur sõnaõigus riiklike investeeringute jagamisel. Ajakirjandus pakkus Lumanile siis ka poolt majandusministri ja sealt edasi erastamisagentuuri nõukogu esimehe kohta. Kuid ju tundus talle riigiametniku ettevõtja huvidega ühendatud tee liiga libe.
Jah, milleks Lumanile ministri positsioon, kui ta oli niigi oluline niiditõmbaja ning suunas oma töölaua tagant seadusandjate tegevust. Tõenäoliselt oli ta enamiku äri puudutavaid eelnõusid ka ise põhjalikult läbi lugenud ja teinud oma ettepanekud Kaubandus-Tööstuskoja nimel.
Kuid kõigile ei sobi Lumani stiil.
«Toomas Lumani viga on see, et ta on aktiivne ja võtab igal pool sõna,» iseloomustas kunagine äripartner, vanem härrasmees Jaan Kabin. Kabinil on nooruslik maailmaparandamise hoog juba ammu raugenud ja isegi silmapaistmise soov kadunud.
Tolleks ajaks oli SRV Eesti Ehituse käive kasvanud 200 miljoni kroonini. Seejuures ligi 40 protsenti käibest andis ikka veel Venemaa: pankade renoveerimine ja eramurajooni rajamine Moskva lähedale.
Remontis Kremli
Novembri algus 2000. Ärimehe ja ühiskonnategelase Toomas Lumani töölaud on koormatud uskumatu hulga paberitega. Oma kümnesentimeetrine kultuurikiht.
Teisipäeval oli ta tulnud Malmöst Balti arengu foorumilt. Kolmapäeva hommikul on mees istunud Erastamisagentuuri nõukogu koosolekul, mistõttu ei saanud ta osaleda Tallinna Kaubamaja nõukogu istungil. Õhtupoolikul on Lumanil Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi nõukogu. Kirjutatakse alla uusi koostöölepinguid. Neljapäeval on tulemas Kaubandus-Tööstuskoja väljasõiduistung Saaremaale. Reedel on mingi konverents.
«Noored konservatiivpoliitikud on üle maailma kokku tulnud, et rääkida Euroopa integreerumisest,» vaatab Luman paberitest järele.
Toomas suudab kõige selle juures veel poisilikult naeratada. Ta on tosina nõukogu või juhatuse liige.
«Tuleb lahendada asju. See käib lihtsalt,» ütleb Luman muigega.
Kes on Toomas Luman? Optimistlik töönarkomaan. Eurorahad on veel maale tulemata ja Luman on teinud ehitusega raha seal, kus oskab: nii Venemaal kui ka Tallinna Sadamas. Eesti Ehitusel on olnud au remontida ka Lääne firmade alltöövõtjana Kremlit.
Eesti Ehitus tegi Kremlis alltöövõttu firmale Mercata Trading Ltd, täpsustab Luman. «Tööde maht jäi kümne ja kahekümne miljoni krooni vahele, mis on väga tagasihoidlik summa Eesti Ehituse 300 miljoni kroonise aastakäibe juures.»
Kuidas selle töö saite? Luman köhatab ja naerab. «Nii nagu ikka erinevates kultuuriruumides. Vanad ajaloolised isiklikud suhted.»
Šveitslastega?
«Eesti meeste isiklikud ajaloolised suhted Venemaaga. Usun, et meil oli hea pakkumine.»
Töö olevat välja ajanud Eesti Ehituse Moskva esindaja, kes nägi Mercata Tradingu kuulutust ajalehes. Eestlased tegid palju.
«Näiteks renoveeriti Georgi saal. Aga väga palju tegid ka Vene firmad. Vaevalt, et Eesti firmad valdaksid kuldamise kunsti sama hästi kui Vene käsitöölised.»
Kremli remontimisega tegeles ka kurikuulus Šveitsi firma Mabetex, mida süüdistati ekspresident Boriss Jeltsini perekonna finantseerimises ja rahapesus Bank of New Yorgi kaudu.
«Kremli territooriumil on sadu objekte. Selles ketis, kus osales Eesti Ehitus, küll Mabetexi ei olnud,» ütleb Luman. Kreml jäi Eesti Ehituse üheks viimaseks tööks idas.
«Venemaal me enam ei tee. Võtsime väikese puhkuse. Liialt keeruline.»
Soetas eralennuki
2008. aastal Luman Venemaal ei ehita. Milleks? Eesti riik on rikkaks saanud ja teedeehitusse saabuvad eurorahad teevad Lumanit iga päev veelgi rikkamaks.
«Kapid raha täis,» avaldab Luman oma finantsseisu ajakirjandusele.
Temast on saanud Suur Valge Isa. Ka mitmed auametid pakuvad mehele rahuldust. Ta tegutseb Kaubandus-Tööstuskojast kuni riigikaitseni.
Kunagi läbis Luman vabatahtlike reservohvitseride kursuse. Aasta jooksul kolm korda kümme päeva käis nagu teised, enamasti tunduvalt nooremad mehepojad, sõjakunsti õppimas. Roomas mudas ja elas kitsukeses kubrikus.
Kohalolnud mäletavad, kuidas Luman säras öise laskeharjutuse aegu. Ta oli väheseid, kes vaid valgusraketi napis valguses Galiliga tulistades märklauale pihta sai. Figaro siin, Figaro seal. Aeg-ajalt on Toomasel ka mõni tüli, kuid neist taandub ta osavalt.
Ka oma isikliku tarbimisega on Luman selgelt eeskujuks. Porsche, eralennuk ja muud sellised jubinad rõõmustavad ta hinge. Isegi Marokos ja Brasiilias tegutsev eestlasest suurärimees Margus Reinsalu soetas Lumani lennundusettevõttesse osaluse. Lennukit on Lumanil vaja selleks, et Ukrainas paremini äri ajada. Kuigi Ukraina bisnis moodustab hetkel ta äridest 15 protsenti, on lootused suured. Igatahes libises ta firma Eurocon OÜ taskusse suur tellimus kaubanduskeskuse ehitamiseks Kiievisse.
Mees on aastal 2008 endiselt rahvusvaheline. Luman ise ütleb: «Oleme alati püüdnud pakkuda oma klientidele pisut enamat, kui nad on oodanud, ja neil ei ole tulnud meis pettuda.»
Toomas Luman on:
*Lõpetanud Tallinna 1. keskkooli (praegune Gustav Adolfi gümnaasium) ja Tallinna Polütehnilise instituudi tööstuse ja tsiviilehituse eriala
*Valdusfirma Nordecon kaudu Eesti Ehituse suuromanik ja nõukogu esimees
*Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees
*Eesti Energia nõukogu liige ja selle tütarettevõtte Eesti Põlevkivi nõukogu esimees
*Uus-Meremaa aukonsul Eesti Vabariigis
*Eesti kaitseväe kapten
*Saanud mitmeid riiklikke autasusid Lätist Portugalini, seejuures on tal ka Malta Vabariigi Rahvusliku Teeneteordeni Kavaleri Rist
Eesti Ehitus on:
*AS Eesti Ehitus hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule.
*Kontserni ettevõtted tegutsevad Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas. Eestis on täiendavateks tegevusvaldkondadeks teedeehituse ja -hoolduse ning keskkonnaehituse ja betoonitööde otsetöövõtt.
*Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 20 tütarettevõtte. *2007. aasta konsolideeritud müügitulu oli 3,8 miljardit krooni (240 miljonit eurot) ja konsolideeritud puhaskasum 290 miljonit krooni (19 miljonit eurot). *AS Eesti Ehitus kontsern annab tööd rohkem kui 1100 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas. SRV Internationalist Soome firma SRV International OY ja selle juhi Ilpo Kokkila tekitatud struktuuri kuulusid ka EE Betoonelement ja SRV Kinnisvara. Viimase geniaalsemaid tehinguid oli Viru hotelli ost. Selle sooritas Kokkila koos ENSV viimase peaministri Indrek Toomega ja endise Tallinna aselinnapea Alvar Ildiga. Seejärel tegid mehed tüüpilise monopolimängu käigu ja ostsid kokku pool Tallinna kesklinnast.
Kesklinna kinnisvara haaramisel suudavad nendega konkureerida Lumani sõbrad Jüri Käo ja Jaan Kabin. Vana teenindusmaja napsas endale vaidlusepesast aga Tallinki punt.
Lumanisme aastast 2008:
*Eks nutavad ja halavad rohkem need, kes on ise teinud äärmiselt rumalaid finantsmajanduslikke otsuseid, võtnud ülemääraseid riske, ei suuda enam oma kohustusi täita — nüüd on justkui keegi teine süüdi. Et tulgu valitsus ja tehku midagi. Valitsus ei peaks ettevõtjate lollusi kinni maksma!
*Olen pankuritele juba mõnda aega rääkinud, et vaadake, härrased, ei saa olla nii, et nendelt kõrrepõlluarendustelt matsu ei tule. Inimesed on eufoorias endale põllule maja ostnud, kolides välja Õismäe korterist, nähes selles justkui elukvaliteedis edasiminekut. Kuid seal pole kooli, lasteaeda ega kauplust — ja ühistransport ei käi. Üks vanem peab koju taksojuhiks jääma ja teist autot on kindlasti vaja. Õuele pole saabunud õnn, vaid õnnetus.
*1997. aastal oli Eesti majanduskasv 10 protsenti ja seejärel toimus börsikrahh, sest tollal olid börsimängud eestlaste rahvussport. Ajalugu kordub, viimastel aastatel on eestlaste rahvussport olnud mängud kinnisvaraturul.
*Väiksematel ettevõtetel on viimasel ajal seoses laenuintresside tõusu, kütuse ja toiduainete kallinemisega oluliselt raskemaks läinud. Samal ajal loevad nad lehest, et ametnike palgad muudkui kasvavad. On raske mõista, miks neil kogu aeg hullemaks läheb, aga riigisektoris kõik aina lõbusamaks muutub.
*Eesti ei klaari Venemaaga kunagi oma suhteid ära! Kes vähegi on viitsinud Venemaa ajalooga tutvuda, teab, et see juhtuks vaid siis, kui Venemaa peaks mingil põhjusel arvama, et see on talle kasulik. Venemaa sisepoliitikas on alati vaja olnud vaenlast. Väikeriik, kellest pole mingit ohtu, sobib selleks suurepäraselt.
