Tõus, kaos ja rahunemine. Nii võiks kirjeldada ooperitäht PILLE LILLe elu. Pärnumaalt Metsapoole külast pärit tüdruk oli kuulus Soomes ja jõudis peaaegu Londoni lavale. Kui ta kodumaale tagasi tuli, polnud teda siin enam vaja.
Pille (46) lapsepõlv möödus Pärnumaal, Läti piiri ääres merevaatega talumajas Metsapoole külas. «See oli metsa ääres. Karulaanes,» naerab Pille. Hiljem sai ta isa Pärnus tööd ja kolis pere linna. Pille oli siis 14aastane, muusikapedagoogika õpingud tõid ta peagi Tallinna konservatooriumisse.
Langes enda lõksu Pille abiellus konservatooriumi viimasel aastal tipikast korvpalluri Jaak Lillega. Tema muusikapedagoogide grupis olid enamasti tüdrukud ja nii tunti vahel mõistagi igatsust mehisema poole järele.
«Tüdrukute punt oli meil tore, aga seekord taheti sünnipäevale rohkem mehi saada. Teadsin Jaaku varem ja kutsusin ta koos tipikatega oma sünnipäevale.»
Pillel oli kõik hästi plaanitud. Jaak oli peole palutud selleks, et ta lõbustaks tema sõbrannat. Kuid üles seatud lõksu langes Pille ise. Oli ju aprill 1983, päike sõitis juba kõrgemalt, pungad valmistusid puhkema ja noorte veri vemmeldas. Pille ei olnud ka mingi tavaline tüdruk - aastakese oli ta popansambli Laine solistina esinenud.
«Läks, nagu pidi minema. Ju oli nii ette nähtud. Leek lahvatas põlema.»
Pulmad olid üheksa kuu pärast ja pulmapäeval, 28. jaanuaril 1984 sai Pille teada, et on juba lapseootel. Siis käisid asjad kiiresti. Pruutpaaride poest saadi talongide eest kleidi tarbeks ka veidi valget riiet.
#end#
«Nii oli tore. Laps viis mõtted uutele radadele. Laps on üks tingimusteta armastuse vorm. Kui ta sünnib, siis sa ei mõtle, kas ta meeldib sulle või ei. Sa oled lihtsalt tema jaoks,» räägib Pille. «Hiljem me hakkame muidugi lastele tingimusi esitama. Tahame neilt saada ei tea mida. Küll ei olda rahul selle ja tollega. Leelo oli harukordselt hea laps, aga ma tegin kasvatamisel palju vigu. Seda seoses oma kangekaelsusega.»
Pille on tähtkujult Jäär. Seal kuskil Sõnni ja Jäära vahel. «Ma olen pidanud oma kangust palju muutma, teen seda siiani.»
Teine laps, Maria sündis 16 aastat hiljem. Selleks ajaks oli Pille juba veidi muutunud ning loobunud tingimuste esitamisest ja oma tahtmise läbisurumisest.
Raske algus Inglismaal
Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Pille Tallinna. Ta oli koolis lauluõpetaja ja lasteaias juhataja.
«Kooliõpetaja amet oli tol ajal raske, eriti väikse lapse kõrvalt,» sõnab Pille. 90ndad tõid uued võimalused ja avasid ka piirid ning Pille otsustas ooperilauljaks õppida.
Eestis alanud õpingud jätkusid Soomes, sealt edasi tuli põhjanaabrite ja Eesti stipendiumirahadega minek Londonisse. Pille õppis Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ja vaatas Covent Gardenis tuletõrjeredelil kükitades neljanaelaste piletite eest ära kõik ooperite peaproovid. Samal ajal käis ta Eestis laulmas. Kuu seal ja kuu siin.
Need olid põnevad aastad, kuid raha ei olnud noorel perekonnal kunagi.
Vahel tuli pereemal vaielda väikse Leeloga.
«Võta siis pangakaardiga raha,» ütles Leelo Inglismaal alati, kui perekonnal olid näpud põhjas - raha saab ju seina seest.
«London oli vapustav. Kuid selle linna suurus on hullumeelne, eriti metsade keskelt tulnud tüdrukule. Vahemaad olid tohutud. Meil oli seal ka auto, aga sa võisid kaks-kolm tundi ummikus istuda liikumata. Seal on pidev tipptund,» lausub Pille.
Nende auto rool oli valel poolel. Eestist sõitsid Lilled kolm korda autoga Inglismaale, sest nii oli kõige odavam.
Pere elas Croydonis keldrikorruse korteris, mille uks avanes otse parki. Esimene aasta möödus kesklinnas Pille õe Kersti Uibo (52) juures.
«Meil olid ühel päeval pulmad. Ta abiellus inglise pastoriga ja kolis aasta pärast Londonisse,» meenutab Pille.
Armastus oli nii võimas, et Jaak jättis oma Eesti karjääri - töötas Inglismaal koristaja, ehitaja ja puutöömehena ning õppis kiropraktikuks. Selle ameti peale sattus ta juba Soomes, kui abikaasa kurtis seljavalu.
Algajal sopranil Pillel tekkis hingamisprobleem ja lauluõpetaja saatis ta kiropraktiku juurde.
«Ma küsisin, kas tal on õpilasi ning nii sattus Jaak selle eriala peale. Ta naeris, et peenmehhaanikuna tegeles ta masinate sõlmedega, nüüd aga tuleb tegelda inimeste sõlmedega,» räägib Pille. «See aeg andis meile mõlemale hindamatu kooli. Ma õppisin ja koristasin, aga tema teenis raha igasugu töödel ja õppis. Tal oli raskem.»
1997. aastaks oli Jaagul saanud Londonist küllalt, ka tema kiropraktiku kool sai läbitud ning Pille karjäär edenes Eestis tublisti. Teda ootas Estonia lava ja õppejõu koht Muusikaakadeemias.
Tingimusteta armastus Varsti tulevad Lilledel hõbepulmad.
«Pärast 20 aastat abielu on selge, et pika abielu saladus on pikalt olla abielus. Siis saad aru kooselu mõttest. Mehed saavad kohe aru, aga mina sain alles hiljem,» ütleb lauljanna. «Pika abielu mõte ja saladus on tingimusteta armastus. Sa ei tohi partnerile tingimusi esitada. Armastus peab olema vaba ja usaldav. Alguses tahame partnerit muuta, et partner teeks asju meie, naiste meele järele. Tingimusteta armastuse puhul tuleb aktsepteerida teist nii, nagu ta on, ja muuta pigem ennast. Sinnapoole, et kooselu oleks õnnelik. Alguses hakkasin hirmsa hooga meest muutma, et ta hoiaks kätt, ütleks ilusaid sõnu. Kuid Jaak on armas eesti mees ja tema armastus ei käi sõnade, vaid tegude kaudu.»
Naiste armastus pidi käima kõrvade kaudu. «Tegelikult võib ju kõrvapuhujaid olla.... Kuid tähtis on, et sinu kõrval on inimene, kes sind igas olukorras toetab, aitab ja ootab ja on lastele väga hea isa.»
Võimalik, et Pille on Soomes kuulsam kui Eestis. Uksest astub sisse ta kolleeg, pianist Ivari Ilja.
«Ivari on maailmas kuulsam kui Eestis. Ta on mänginud pea kõigil tähtsamatel lavadel. La Scala, Carnegie Hall... Just tuli ta Londonist, aga Eestis on ta peaaegu tundmatu,» räägib Pille. «Ta saadab klaveril Metropolitan Opera tähte Maria Guleginat ja maailmakuulsat Dmitri Hvorostovskyt.»
Krahh ja kaos Eestis tagasi, saabus krahh mõne kuuga.
«Ma vist ütlesin ühes raadiosaates midagi valesti,» lausub Pille. «Nii mulle väideti. Aga ma olin ju õppinud seitse aastat väljaspool, mul oli ju soov aidata ja ausalt öeldes ei tea ma tänaseni, mida valesti ütlesin.»
Pille pea kohale kogunesid pilved niisama kiiresti nagu augustikuine äikesetorm ja algasid külmad vihmavalingud. Kas pidevas ringkaitses elav ja üksteise kõri kallal näriv kultuuribürokraatia ei talunud paari õpetussõna välja?
«Sa pead siin kõigile meeldima, aga alati ei saa kõikidele meeldida. Ma oleks võinud ju üritada Londonis veel. Kuid tulin tagasi, kuna siin oli tugev positsioon - mul oli õppejõu koht, olin kogu aeg laval. See andis kindluse. Kuid siin toimus tohutu pööre.»
1997. aastal oli Pille Estonias 11 ooperis peaosas ja siis järsku ei midagi.
See väljalendamine pani ta mõtlema.
«Laulsin Leedus Toscat, tulin sealt tagasi ja minu nimi oli igalt poolt kustutatud. Uskusin, et kui saan paremaks, siis mind tahetakse. Seetõttu läksin jälle õppima ja õpin siiani,» kirjeldab diiva tagasilööki.
Pille oli kaks aastat omadega puntras ja otsustas siis teise lapse sünnitada. Sel ajal lõi ta koos tütar Leeloga omanimelise muusikute toetamise fondi. Vahel käis ta koos mehega vaatamas korvpalli.
Raha, raha...
Kui maailmatipp saab etenduse eest nii alates 15 000 eurost ja Euroopa tipp kusagil 7000 eurot, siis võiks ju tippsolist Eestis saada näiteks 3000-5000 eurot.
«Siis on võimalik laval särada, siis ei pea mõtlema materiaalselt, siis on võimalik ära elada vääriliselt,» unistab Pille, Eesti kultuuritegelase Karl August Hermanni lapselapselaps, kõikide muusikute nimel.
Rahvusooperis saavad solistid palka umbes 15 000 krooni kuus, koorilauljad palju vähem.
«Aga nad on mehed, kes peavad peret toitma. Kas nad peaks lahkuma Eestist, minema teisele tööle? Turud on igal maal väga kinni ja keegi ei oota meid sinna võõrale marjamaale. Ja miks me peaksime sinna minema,» arutleb Pille.
Hiljuti sai ta siiski särada Estonia Kontserdisaali laval. Oratooriumisse «Joonase lähetamine», mida dirigeeris Neeme Järvi, kutsuti ta viimasel hetkel. Kuna Moskva suure teatri artist ei saanud hakkama, siis helistati Pillele. «Ma olin seda osa kunagi laulnud. Maksti ka päris korralikult.»
Muidu läheb ooperidiival enam-vähem hästi siinses vihmases ja uduses mõõtkavas. Kuus aastat tagasi ostis pere Tiskresse maja ja seda on veel neli aastat maksta. Ostuhetkel olid intressid madalal ja majade hinnad polnud tippu tõusnud. Paar aastat on Pille juba vanaema ja saab ka lastelastega mängida. Leelo tütred Lii (4) ja Tea (1) on parajad mürakarud.
Pille Lill: *Sündinud 20. aprill 1962 Pärnus.
*1980. aastal astus konservatooriumisse. Ta on Eesti Muusikaakadeemia lõpetanud kahel erialal - muusikapedagoogika ja ooperilaulu.
*Abiellus 1984. a. jaanuaris
*Õppis Soomes 1990-92.
*Õppis 1992-94 Londonis Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris.
*Alates aastast 2004 täiendab end doktoriõpingute raames Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Jaakko Ryhäneni juhendamisel.
*Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart «Figaro pulm»), Mimi (Puccini «Boheem»), Cio-cio-san (Puccini «Madame Butterfly»), Tosca (Puccini «Tosca»), Elisabeth (Verdi «Don Carlos»), Desdemona (Verdi «Othello»), Violetta (Verdi «Traviata»), Elvira (Verdi «Ernani»), Amelia (Verdi «Maskiball»), Lady Macbeth (Verdi «Macbeth»), Aida (Verdi «Aida»), Venus (Wagner «Tannhäuser»), Liisa (Tšaikovski «Padaemand») jpt.
*Pille on pälvinud Suure Vankri auhinna kui parim naislaulja (1996) ja olnud Georg Otsa preemia laureaat (2002). Ta on Richard Wagneri Ühingu stipendiaat (1998) ja piiskop Platoni III järgu ordeni kavaler (2005).
Kaie Kõrb: Pille Lill on üks südamlikumaid ooperilauljaid. Ma olen alati imetlenud tema heatahtlikkust ja tähelepanuvõimet. Ta oskab hästi suhelda ja elab kõigele kaasa ja on alati kursis. Ta fond on väga tähtis asi ja see on tore, et tal on nii palju energiat seda vedada.
Pille Lille Muusikute Toetusfond tegevjuht, tütar Leelo Lehtla: Ema on hästi tubli. Ta viitsib, jaksab ja tahab. See on täiseti hämmastav.
