Pururikkal Liechtensteini vürstil HANS-ADAMil on oma pisiriigis rohkem võimu kui ühelgi teisel Euroopa monarhil.
Pindalalt Muhu saarest veidi väiksem Liechtenstein on üks Euroopa kummalisemaid riike. Austria ja Šveitsi vahel mägedesse surutud tibatillukeses vürstiriigis pole lennuvälja ega sõjaväge, küll aga on seal igal aastal 22 riigipüha. Haruldane on ju seegi, et riik on saanud nime inimeselt, kes selle territooriumi ostis!
Liechtensteinide perekond kuulub Euroopa vanimate aadlisuguvõsade hulka. Teated nende esiisast Hugo von Liechtensteinist pärinevad juba 12. sajandi algupoolest. Perekonna põliskoduks oli Viinist veidi lõuna pool asuv Liechtensteini loss.
Suguvõsa oli suur, rikas ja uhke, kuid neil oli puudu üks asi - koht Püha Rooma riigi parlamendis ehk Riigipäevas. Selle jaoks vajasid nad maavaldust, mille isandatena ei alluks nad kellelegi peale keisri enda.
18. sajandi algul leitigi kaks sobivat maatükki: Schellenbergi mõis ja Vaduzi krahvkond. Kui ostutehingud sündsalt ja seaduslikult sooritatud said, kinnitas Püha Rooma riigi toonane keiser Karl VI aastal 1719, et nüüdsest ühendatakse need kaks territooriumi vürstiriigiks, mis hakkab kandma tema ustava teenri Liechtensteini vürsti nime. Nii sai alguse riik, mis kõigist poliitilistest ja majanduslikest tõmbetuultest hoolimata tänase päevani keset Euroopat seisab.
#end#
Postmargid ja kunsthambad
Kõik see kõlab ju väga kaunilt, kuid tegu oli puhtalt poliitilise tehinguga. Läks mööda enam kui sada aastat, enne kui Liechtensteini vürstisoo liikmed üldse esimest korda oma riiki külastasid! Ise elasid nad jätkuvalt Viinis, kus neile kuulub tänini mitu ilusat barokkstiilis lossi.
Liechtensteini vürstipere praegune esindusresidents on riigikese pealinna Vaduzi kohal järsul mäeserval trooniv kindlus, mille vanimad osad pärinevad 12. sajandist. Kohati nelja meetri paksuste müüridega lossi valis oma perekonna peamiseks koduks alles praeguse vürsti isa Franz Josef II, kes valitses pisiriiki aastail 1938-89.
Just Franz Josefi teeneks loetakse seda, et Liechtensteini majandusele sai osaks võimas tõus ning et täna on selle riigi umbes 35 000 elaniku keskmine elatustase üks kõrgemaid kogu maailmas. Tulu toovad turism, postmarkide trükkimine ja - uskuge või mitte! - kunsthammaste tootmine.
Kuid kõige enam teenib Liechtenstein muidugi pangandusest ja soodsatest maksuseadustest. Elanikest rohkem on seal riigis registreeritud firmasid, enamik neist ainult postkasti kujul.
Vürstiriiki on süüdistatud selles, et seal pesevad oma musta raha näiteks Venemaa, Itaalia ja Kolumbia kuritegelikud grupeeringud. Kuigi Liechtensteini igapäevaelu juhtiv kroonprints Alois (40) on kinnitanud, et tema riik teeb meelsasti teiste maadega koostööd maksukuritegude ja rahapesu tõkestamise nimel, mainis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD alles eelmisel aastal, et Liechtenstein peab ses osas veel kõvasti-kõvasti vaeva nägema.
Sõbrapäeval sündinud
Vürstiriigi praegune ametlik valitseja Hans-Adam II tähistab saabuval sõbrapäeval oma 64. sünnipäeva. Nagu suuremal osal tema alamatest, on ka Hans-Adami emakeeleks saksa keel, kuid peale selle räägib vürst inglise, prantsuse ja itaalia keelt. Algkoolis käis ta kodulinnas Vaduzis, keskhariduse omandas Austrias, majandusalase kõrghariduse aga Šveitsis, prestiižikas St. Galleni ülikoolis.
1967. aastal abiellus toonane prints oma sugulase Marie Aglaë Kinsky von Wchinitz und Tettau'ga, Prahas sündinud, kuid sealt juba lapsena Vene vägede eest põgenenud krahvitariga. Nooruses õppis Marie Saksamaal Münchenis tarbekunsti ning elas keeleoskuse täiendamise eesmärgil ka Inglismaal ja Prantsusmaal.
Nüüdne Liechtensteini vürstinna (68) on toonud ilmale neli last: need on kroonprints Alois, prints Maximilian (39), prints Constantin (36) ja printsess Tatjana (35). Kõik neli on praeguseks abielus ning nelja peale kokku on nad Hans-Adami ja Marie juba 13 korda vanaisaks ja vanaemaks teinud.
Lubas müüa riigi Bill Gatesile
Erinevalt enamikust Euroopa monarhidest ei kuulu Liechtensteini vürstile mitte ainult lossid ja kunstikogud, vaid ka väga suur tükk tegelikku võimupirukat. See tükk muutus veelgi suuremaks aastal 2003, mil riigis kaaluti rahvahääletusel vürsti esitatud uut põhiseadust.
Paljud - sealhulgas näiteks riigi endine peaminister ning Euroopa Nõukogu - nägid uuendustes peamiselt Hans-Adami soovi enda ja oma järeltulijate võimupiire laiendada ja kinnistada. Kuid siiski hääletas pea kaks kolmandikku elanikest referendumil uue põhiseaduse ja vürsti suuremate õiguste poolt.
Nii esindab vürst kui riigipea oma maad rahvusvahelisel tasemel, kuid samuti peab ta üle vaatama kõik seadused, mis parlament on vastu võtnud, ning tal on õigus neile ka veto panna. Vürst võib seada mõne küsimuse rahvahääletusele, esitada uusi seadusi ning soovi korral isegi valitsuse või parlamendi laiali saata! Paljud vaatlejad on märkinud, et sisuliselt tekkis Euroopasse 21. sajandi algul taas üks absoluutne monarhia.
Miks siis pisiriigi rahvas vürstile nii suured õigused andis? Ehk oli põhjus vähemalt osaliselt ka Hans-Adami naljaga pooleks esitatud ähvarduses, et kui tema ettepanekud rahvahääletusel läbi ei lähe, kolib ta koos perekonnaga Austriasse ning müüb vürstiriigi kogu täiega Microsofti-mehele Bill Gatesile.
Üks maailma rikkamaid riigijuhte
Kui Hans-Adam ei oleks vürst, oleks ta tõenäoliselt vinge ärimees ja finantstegelane. Ta oli kõigest 27aastane, kui ta isa Franz Josef usaldas tema kätesse perekonna hiigelvaranduse haldamise ning see oli kõike muud kui viga.
Praegu hinnatakse Hans-Adami isiklikku varandust umbes 60 miljardi Eesti krooni suuruseks, ta kuulub kindlalt maailma rikkaimate riigijuhtide esikümnesse. Euroopa riigi- ja valitsusjuhtide seas jääb ta rikkuse poolest alla ainult Itaalia miljardärist peaministrile Silvio Berlusconile.
Vürstile kuulub näiteks LGT pangandusgrupp, millel on harukontorid ka Aasias ja Ameerikas. Samuti on tema omanduses kinnisvara-, energia-, metsandus- ja põllumajandusfirmad, kaks suurt veinimõisa ja Vaduzis asuv restoran.
Vürstipere kunstikogu on üks maailma olulisemaid erakollektsioone. Sinna kuulub rohkem kui tuhat teost, sealhulgas ka sellistelt meistritelt nagu Peter Paul Rubens ja Anthony van Dyck. Kollektsiooni väärtuseks on hinnatud kuus miljardit Eesti krooni ning osa sellest saab näha Vaduzi kunstimuuseumis ja Viinis asuvas Liechtensteini muuseumis. Muide, vürst ise suhtub 17. sajandi meistrite töödesse kui investeeringutesse ning eelistab hoopis moodsat kunsti!
Jookseb metsas paljajalu
Liechtensteini vürstidel on kombeks anda võim nooremale põlvkonnale üle järk-järgult. Nii alustas toona 39aastane Hans-Adam riigijuhtimist juba oma isa eluajal, vananev Franz Josef ametliku riigipeana talle nõu andmas. Samamoodi andis Hans-Adam 2004. aasta augustis igapäevaste valitsemisotsuste tegemise õiguse üle oma vanimale pojale, kroonprints Aloisile, jäädes ise siiski riigipeaks. Finantsgeeniusest vürst teatas, et kuna poeg juhib riiki, pühendub tema nüüd taas rohkem oma lemmiktegevusele ehk suguvõsa varade haldamisele.
Liechtensteini rahvuspühal 15. augustil kutsub vürst kõik oma riigi alamad lossi juurde jooke ja suupisteid nautima. Tavalistel päevadel võib Hans-Adamit näha sealsamas lossiümbruse metsades tervisejooksu tegemas - kuuldavasti paljajalu! Euroopa kõige laiemate võimupiiridega monarhi huvialade sekka kuuluvad ka suusatamine, sukeldumine, ulmekirjandus ja arheoloogia.
