«Avaldame nüüd teineteisele rohkem armastust,» ütleb lauljatar ITHAKA MARIA RAHULA. Seksikas amatsoon kinnitab, et abikaasa Tomi Rahula mootorrattaavarii on neid veelgi enam lähendanud.
Isegi krimisarja «Kelgukoerad» produtsent, elunäinud playboy Toomas Kirss imetles hiljuti Gyrcelea-Ithaka-Maria Rahula (29) ja Tomi Rahula (32) kaksteist aastat kestnud kooselu.
«Nii noorelt armuda ja ikka veel armastada nagu Ithaka Maria ja tema abikaasa Tomi Rahula nõuab imelist meelekindlust ja inspireerib kõiki ümberringi,» õhkas Kirss.
Maria ja Tomi, kes mängib menubändis The Sun klahvpille, abiellusid verinoorelt - Maria oli siis vaid 17 ja Tomi 20! Hoolimata aastate vältel liitu räsinud tormidest on paar siiani koos.
Teie abielu on püsinud nagu Pika Hermanni torn. Mis on selle saladus - vabadus kõrvalehüpeteks, harjumus või annab Tomi lihtsalt lõpuks kõiges järele?
Armastus, kullakene! See hõlmab kõike - ka vastastikust järeleandlikkust ja vabadust.
Me oleme tõsiselt proovinud lahku minna, aga oleme teineteisega täielikult kokku kasvanud. Me moodustame omavahel terviku, nii et kummalgi poolel on vastutav roll nendes küsimustes, milles kumbki on tugev. Oleme koos elatud aastatega teineteist tundma õppinud ning oskame arvestada karakterite iseärasustega ja võtame arvesse asju, mis ei muutu kunagi, ja neid, mida annab natuke parandada või pehmendada.
Vabadus kõrvalehüpeteks ei tuleks kõne allagi! Samas, elu on ilus ja öös on asju. Meil lihtsalt tasub teineteisega aus olla.
Ma ikka kordan, et päris tõde - tõeline põhjus ja tagajärg on alati huvitavam kui mingi loll hädavale.
#end#
Mis on sulle Tomi puhul kõige olulisem?
Kõige-kõige olulisem on muidugi see, milline isa ta on ja et ta Vegal olemas on. Tomi on kujundanud ka paljuski minu muusikamaitset ja näiteks uudiseid kuulen põhiliselt tema vahendusel. Seega, ta mõjutab päris tugevalt mu maailmapilti.
Mille üle sa eelmisele aastale tagasi kiigates kõige enam uhkust tunned?
Mingit sensatsiooni otseselt ei toimunud, aga oma perekonna üle võin alati õnnelik ja uhke olla. Agathe Vega (Maria ja Tomi kuueaastane tütar - toim) on läbi mänginud kolme noodivihiku jagu klaveripalu, painutab ennast tublisti balletis ja kirjutab eeskujulikult etteütlusi.
Mulle oli see ennekõike õppimise aasta. Tead, kui hea on öelda, et sain mitme koha pealt targemaks! Olen jälle rikkam kogemuste võrra, ja mul on lähedasi inimesi, kellega koos vaimustuda just isiklikust progressist. Sellega kogusin juurde enesekindlust ja saavutasin niisuguse tasakaalu endas, mille üle võin vaikselt uhkust tunda.
Võid sa mõne näite tuua?
Ah, siin võiks nii palju jahuda... Ikka saab kõik alguse suhtumisest. Võtame näiteks muusika tegemise. Sellel on akadeemiline pool - teooriad, teadmised, «õpikutõed», kulunud võtted, head tavad, strateegiad jm. Seda kõike serveeritakse nagu it must be (see peab olema - toim.), aga siis on live külg (tegelik külg - toim.), kus see, mille oled kokku leppinud, mida arvasid end teadvat, keerab end ise pahupidi ja asjad lahenevad hoopis teisiti. Kusjuures oodatust paremini. Tõde on kusagil vahepeal ja läinud aastal õppisin ennast nendes küsimustes rohkem usaldama.
Annab majanduslangus sinu äris kuidagi tunda?
Ma lihtsalt laulan, teen oma muusikat. Ma ei võta seda sihitud ärilise tegevusena. Panen sellesse protsessi nii energiat kui aega sõltumata majandusseisust. Kui nüüd tõsiselt mõelda, ehk annabki veidi tunda. Kaudselt, ilmselt surutise tõttu, olen ju mõnes mõttes end reetnud, lastes end ära rääkida ja osalenud projektides, mille suhtes muidu võib-olla allergiline oleksin olnud.
Milliseid tegevusi naudid, et säästa end stressist?
Reisimine, keskkonnavahetus mõjub alati närvidele hästi. Uued inimesed, uued kohad ja kogemused ergutavad meeli. Ma ei räägi ainult looduse ja kultuuriväärtuste imetlemisest. Kosutavalt mõjub kas või stuudio õhk, mis vastu päikest läbi ei paista, kuskil Berliini raisatud ruumikasutusega hiidkompleksis. Eriti nauditav ongi, kui õnnestub kasulik meeldivaga ühendada. Tööreisidel puutun ju kokku väga värvikate persoonide ja loomingulise seltskonnaga. Õpin nende kõrvalt ja lõpptulemusena valmib mõni minu laul. Mis võiks veel parem olla!
Muusika tegemine ise juba hoiab stressi eemal ja avab nagu ukse mingisugusesse ruumi, kus argimured kätte ei saa. Uus ümbrus ja võõra süsteemiga harjumine muudab virgeks.
Käisid Berliinis salvestamas?
Olen käinud salvestamas Berliinis ja Rootsis. Berliinis tegin koostööd produtsent Gordon Raphaeliga (The Strokes‘i muusikaprodutsent, kes töötab vahelduva eduga nii New Yorgis, Berliinis kui ka Londonis, talle kuulub väike plaadifirma Shoplifter Records - toim.).
Hirmutab sind mõte lauljana töötuks jääda?
Ei hirmuta. Rahvusvaheliselt on käibel fraas recording artist, ja selleks olengi end ise rohkem pidanud. Mu jaoks on oluline muusika kõrval disainida vokaali eelkõige stuudios, et anda võimalikult hästi kuulajale edasi emotsiooni, millest mu lood sünnivad. Kogemustega muusikud ja produtsendid, kellega mul on olnud au töötada, hindavad hääle isikupära vastavas stiilis. Neile on loomingulise potentsiaali kõrval oluline tämber ja see, kuidas nähakse, et hääl lõpp-produktis kõlama hakkab. Pealegi pole välismaistel produtsentidel mentaliteeti, et lauljad tulevad ainult Otsa koolist või Ursel Oja käe alt ning viljelevad teatud elementaarseid soulišnitte. Erinevad žanrid vajavad erinevaid karaktereid ja muidugi esitavad vastavad nõudmised. Mul on oma stiil ja koht. Ja see ei ole lihtsalt töö, vaid elu kutse.
Kuidas elaksid üle aja, mil sissetulekud kokku kuivavad? On sul sääste?
Kust ma tean, kuidas ma selle aja üle elaksin?! Säästudele loota vist ei julgeks, need haihtuvad hetkega. Muusikud rabavad kõik mitme koha peal. Selles mõttes on see kontingent üks väga huvitav nähtus, et nad omandavad uut materjali äärmiselt hästi. Küllap teeksin, mis elu nõuab. Vormistaksin näiteks oma esimese CV ja saadaksin laiali. Ma pole pehmest puust ja seetõttu väga ei põe. Olen õppinud pingega toime tulema ja pealegi pole mul vähimatki uute kogemuste vastu.
Kuidas on lood Tomiga? Ütlesid pärast avariid, et olete Tomiga kõikvõimalike tervisetüsistuste osas äraootaval seisukohal.
Tomil pole häda midagi. Metallplaat jääb veel paariks kuuks kätte, aga traadid eemaldati hiljuti ja nüüd ta ootab, millal niidid välja kistakse. Värsketel õmblustel olid plaastrid peal. Muret tegid hoopis pikaks kasvanud karvad randmetel, ja ta piiksus imelikult, kui plaastreid vahetas.
Piiksus? Temast sai hiir?
(Naerab.) Ta tõesti tegi sellist imelikku heledat saundi, kui neid ära kiskus!
Kuidas õnnetus te suhet muutis?
Avaldame nüüd teineteisele rohkem armastust.
Sa veetsid TV3 jõulupeol aega Mait Malmsteni seltsis. Kuidas Tomiga selle küsimuse lahendasite?
Mida siin lahendada oli!? Me olime mõlemad Tomiga võrdselt hämmingus furoorist, mis selle artikli ümber puhkes. No võib-olla kurrunurrusingi kodus natuke rohkem, igaks juhuks...
Kuidas te tavaliselt tülisid lahendate - leppimisega voodis?
Kui sa nii küsid, siis mingeid väikseid emotsionaalseid sõnelusi võib ju ka voodis klaarida. Tõsist tähelepanu nõudvad asjad vajavad seedimist, järelemõtlemist ja siin tuleb ise ratsionaalseks jääda ning ennast ka teisele arusaadavaks teha.
Olete te Tomiga veel ühe lapse saamisele mõelnud?
Ikka oleme. Vähemalt mina olen niimoodi ehitatud naine, et beebiisu on mul kogu aeg ja ilmselt ei saaks see täis ka iga järgmise lapsega. Usun, et kui aeg on selleks küps, on see kohe näha. Vega muidugi ergutab meid kõige enam. Ta oleks maailma kõige parem õde - ta on nii meeletult emalik, südamlik ja ülevoolavalt hooliv endast pisematega.
Sinu kõhulihased teevad kadedaks nii mõnegi sookaaslase. Kuidas end vormis hoiad?
Hah, vahel mitte ainult sookaaslasi! Lisaks trennimisharjumustele soodustab mu taolist vormi looduse poolt antud kehaehitus ja elav karakter. Žestikuleerin võrdlemisi palju, eelistan liftile treppi, armastan kirglikult, olen aktiivne puhkaja jne. Ja kui pingeliseks läheb, ei tõmba mind kaalukommid või jäätis, pigem on tunnete väljaelamiseks hea just kehaline koormus. Pidage meeles, et eesmärk omaette ei ole mitte vorm, vaid eelkõige vaimne ja füüsiline tervis - terves kehas terve vaim, eks! Ma teen nii, et mul oleks hea.
Sind valiti kauneima naeratusega naiseks Eestis. Kuidas naeratust vormis hoiad?
Vaat, naeratuse hoiab küll vormis laulmine!
Kas see, millega sa tegeled, on kõik, mida rahuloluks vajad?
Vajan aega ja oma ruumi, samuti võimalust segamatult privaatselt toimetada.
Kas laulmine on sulle siiani tundunud õige valikuna?
Ma teen seda, mida oskan ja mis mulle meeldib. Loominguga tegelda on mõnes mõttes muidugi karm, sest kõrvaltvaataja hinnangud on ju subjektiivsed - nagu need peavadki olema - ja see on õnnemäng, kas meeldib või mitte.
Muidugi olen palju ka kahelnud ja teinekord on tundunud isegi, et inimestel minu ümber on minusse rohkem usku kui mul endal, aga nii kaua, kuni sellega kaasneb areng ja liikumine ning on, kuhu minna, seni ma seda ka teen.
Mis sind ümbritsevas tõsiselt häirib, mis rõõmustab?
Mind on lihtne erutada. Tunnen siirast rõõmu väikestest asjadest. Õnneks on mu ümber palju ka sellist rahvast, kes ei naudi elu ainult tugitoolist, vaid januneb reaalsete kogemuste järele. Turvalise distantsi pealt, ekraanilt või kuvari tagant elu jälgida pole ikka see. Lapsik ja äärmuslik näide, aga kujutle, et varsti näiteks vana-aastaõhtu ilutulestik enam ei eruta, kuna Youtube´ist võib iga kell vaadata hoopis vägevamat värki.
Aga mulle meeldib just reaalne mürgel, isegi kui see ei ole meil nii suurejooneline kui mujal. Mind rõõmustab, et mul on mõttekaaslasi.
Samas on netikeskkonnal muidugi oluline koht tänapäevases suhtlemises. Me kõik puutume sellega kokku - lapsed, emad-isad, vanavanemad. Ja väga häirib küberruumide räpasus. Ei sobi ju inimestel avalikult urineerida, kus juhtub! Klubides-kõrtsideski on turvamehed ja muud tegelased, kes joodikuid välja viskavad.
Samamoodi peaks igal vähegi väärikal portaalil olema aktiivsed korrapidajad, kes sealsete märatsejate ja paduroojajate järel pühiksid või nad üldse eemal hoiaksid. Paraku see meil ikka ei toimi.
Oled sa jõudnud mõistmiseni, mida elus tegelikult tahad?
Tegelikult tahan suurt elevandiluuvalget sammastega maja, mida ümbritseks purskkaevudega roosiaed. Tahan saada viis last ja nendega kodune olla, et pereisa tähtpäevadel ühislaulu ja kavaga üllatada. (Kilkab.)
