Baieri mootorite värkstuba tõstab oma kliente juba viiendat korda seitsmendasse taevasse. Nagu maheda liftiga – kiirelt, vaikselt, mugavalt, väga kindlalt ja eriti turvaliselt.
BMW suurte neljaukseliste luksussedaanide ajalugu sai alguse 32 aastat tagasi, 1977. aastal, kui avalikkuse ette ilmus esimene seitsmene, mudelinumbriga E23. Seda sedaani toodeti 9 aastat. Järgmine luksusmudel oli E32 ja alates 1987. aastast tuli seda liinidelt maha aastakese võrra vähem, 8 aastat. Nii ongi uue mudeli väljatoomine iga kord aasta võrra kärsitum. E38 tuleb 1994 ja seitsmeks aastaks ning on sealjuures esimene mudel, mis saab vahepeal ka facelifti.
E65/E66 tulid viimati aastal 2002 ja kõigest kuueks aastaks ning selle aja sees tehti samuti läbi üks facelift. Ja sellega ongi E otsas, Baierische Motor Werke uus seitsmene on tähisega F01. #end#
Väliselt tunnete täiesti uue tüübi ära enneolematult suurte “neerude” järgi auto ninal, varem pole nii kopsakaid ovaale ühelgi seitsmesel ees olnud. Üldjoontes võib värske sedaani väliskuju pidada eelmise, niivõrd ootamatu disainiröögatuse virvenduseks. Uus sajand tõi tõepoolest väga julged tuuled BMW luksusautoklassi. Nüüdseks on tublisti rahulikumaks tõmbutud ja panus tehtud klassikalise, soliidse ja ajatu kujustuse peale. Kui eelmine, E65 põlvkond tundus ootamatult massiivne ja matsakas ning muutis sellega oma eelkäija, E38 väga saledaks, õblukeseks, tagantjärele lausa väikeautoks, siis F01 ei jäta küll enam nii massiivset muljet, kuid pole ka mitte tagasiteel selle õblukese joone poole. Lihtsalt soliidne, ütelgem nii. Kui vahel jääb mulje, et rullnokad on jõudnud juba ka tolle väikeautoks kahanenud E38 rooli, siis E65 roolis niisugust noorust küll ette ei kujuta ning tundub, et kunagi kaugemas tulevikus ka meie uue F01 juhikohal mitte. Need autod on juba niivõrd limusiini tõugu, hoopis teisest puust.
F01 on ka külgvaates väga sujuvajooneline, võib-olla ainult täiesti uut stiili viljelevad tagatuled tahavad veidi harjumist. Seda eeskätt oma ootamatult uljaste kaarte tõttu, mis kulgevad tagantpoolt ette, külgedele. Tuledeploki sees olevad punaselt helendavad tulitorud on üliefektsed, nagu neoonreklaamid mõne kaubamaja katuselt.
Prooviauto on meil kõige lahjem, baasvariant BMW 740i. Külgvaadet ilmestavad valiku tagasihoidlikemad veljed. Peente kodaratega variant oleks hoopis mõjuvam, kuid need käivad rohkem kokku tippvariandi, 750i-ga. Auto teeb aga ülisoliidseks see, et uste, B-piilarite aknaliistud ja ka küljepeeglite plastist osad ei ole mitte mustad, vaid täpselt auto värvi mati tooniga. Äärmiselt väärikad ja käepäraselt mõnusad on ka uste käepidemed. Praegune n-ö baasvariant on ilma eriliste lisadeta, kuid ukse avamisel-sulgemisel meenutatakse teile siiski kohe luksussedaani olemust – ust ei pea kinni lööma, viimased millimeetrid imeb see end ise paika.
Kabiin on samuti väga lihtne ja ikkagi soliidne. Armatuurlaud on kaetud nahaga, väärispuidust ehisliistud laienevad ustelegi. Ka uste ülaserv ehk n-ö aknalaud on armatuurlaua nahaga jätkatud. Sisemine ukselink on samuti sellest liistust välja kaardumas, aga ust selle liistu käepidemest kinni tõmmata on väga ebamugav, kui uks ise on natukenegi kaugemale lahti jäänud. Mina tõmbasin ukse esimestel kordadel alt, plastmassist küljetaskust endale lähemale. Seestpoolt paistab esiukse klaas täieliku, korrapärase kolmnurgana, samuti köidab tähelepanu madal, ootamatult väike esiklaas sedavõrd suure auto kohta. Ka kojameeste luuad on lühikesed ning väikesed on küljepeeglidki, kuid nähtavus on kõikjale hea ka ilma kõikvõimalike abikaamerate piltideta.
Armatuurlaud ja uksed ning rool on kaetud musta nahaga, istmed on aga vaimustavalt kaunitooniliselt helepruunid, elektriliselt reguleeritavad, soojendusega ning ka keskosas peenelt auklikud, et suvel ventileerida. Soojendatavad on ka tagumised istmed ja lisaks tagumisele kliimaseadmele on ustes nupukesed, et tagaakna ja uste küljekardinaid ette sõidutada. Soojendusega on elektriliselt reguleeritav roolgi, mille nahkkate on väga käepärane, kore, nagu hoiaks peos veinipudeli korki. Istmeid on taga kolm. Keskmise istuja turvavöö kinnis on väga kenasti istme sisse peitu vormitud, varustuses oleva suusakoti saab koos suuskadega keskel paiknevast suusaluugist läbi lükata.
Armatuurlaua näidikud on vaimukad, eriti kellad, mille tavarõngad katkevad alaosas ja jätkuvad seal digitaalsena. Teatud maades toetatakse ka selle auto oskust vastutulevaid kiiruspiirangutega liiklusmärke ära tunda. Meilgi antakse teile iga lõigu kiiruspiirangust eraldi teada, kui sisestada naviekraanile oma kodutee.
Prooviauto annab roolivärinaga märku ka kaldumisest kursilt kõrvale ehk üle teekatte küljejoonte. Seda saab siiski ka välja lülitada. Uue mudeli iDrive-süsteem on muudetud lihtsamaks loogilisema ülesehitusega. Linnaliikluses aitab foori taga jalga puhata Auto-H-lüliti – võite jätta käigu sisse, pärast pidurdamist seisab auto siis ise ja liikuma hakkab jälle gaasi puudutamisel. Jaa, piisab tõepoolest puudutusest, sest kuigi 740i mootor ei ole sugugi mitte 4000 cm3, vaid kõigest 2979 cm3, on tal tänu uute topeltturbodega mootorite kasutuselevõtule jaksu küll ja veel! Seekord läheb tõesti mudeli märgistus mootori kubatuurist natuke lahku. 2979 ja hoopis 740i ning 4395 ja 750i. Kui seitsmene ilmavalgust nägi, oldi suurejoonelises mootorivalikus ülitäpsed – järjest tulid tähised BMW 725; 728; 730; 732; 735 jne. Seega võiksid praegused mudelid olla siiski BMW 730i; 745i ja 730d. Nii see aga ei ole, kuid edasi liigub ka see ülepakutud 740i vägagi muljetavaldavalt – 326 hobujõudu viivad teid kõiki kohalt 100-kilomeetrise tunnikiiruseni 5,9 sekundiga. 750i oma 407 hobujõuga kiirendab 5,2 sekundiga ja seekord on 245-hobujõuline diiselmootor vanade aegade kombel siiski aeglaseim variant – 0–100 km/h läheb tal 7,2 sekundit.
Kiirendusega saab muljet avaldada aga ainult kuival teekattel. Väiksemagi külmakraadi korral asuvad abimehed teid korrale kutsuma ning gaas on küll põhjas, aga edasi te kuigi kiiresti ei lähe – libeda tee märgiga nuppu tuleb vajutada kaks korda, sest esimese lülitusega ei nõustu auto ohje üle andma. On tunne, et see ei toimu päriselt pärast teistki vajutust… äkki te ikka ei tule selle tühjaltki kahetonnise laeva ohjamisega toime. Edasiminekut muudavad ka neli amortide elektrilist alajaotust – Comfort, Normal, Sport ning Sport+. Selle viimasega tekib pisimalgi pöördel juba tõesti kõhtu õõnestav külglibisemine.
Eneselegi ootamatult jäin keset seda luksust ja mugavust hoopis “numeroloogiasse” kinni. Ent kui tahta hõlmata kõiki kõnealuse uudismudeli võimalusi ja kogu lisavarustust, tuleb ette võtta täiesti eraldi brošüür, ja see on juba paks nagu piibel!
Kokkuvõte
Plussid: Mugavus, ruumikus, hea dünaamika, tohutu nimekiri imelist lisavarustust.
Miinused: Emotsioonitu disain, lahtiseid esiuksi on sees istudes ebamugav kinni tõmmata.
JÄRELDUS: BMW võib küll väljastpoolt tagasi tõmmata, aga mitmekordistab selle võrra “sisemist ilu”.
