Uuest BMW Z4st esimesi pilte nähes tuli tahtmine hõisata - see on küll nüüd kõige-kõige ilusam BMW! Aga - kes minevikku ei mäleta...

 
Tõepoolest, me ei saa minevikku ära unustada, sest ilma selleta poleks meil nüüd niivõrd ilusat rodsterit! Piisab vaid korraks BMW ajaloo-ürikud lahti lüüa, kui näeme, et tänase Z-seeria esivanem 507 on samuti imekaunite joontega kahekohaline lahtine sportauto aastatest 1956-1959 ja see ongi üks-ühele uue kaunitari modelliks olnud.
Modelliks oli ta ka juba 1998. aasta Tokyo autonäitusel esitletud Z07 puhul, millest hiljem sirgus hoopis Z-ide-tabelist kõrvale, superautode kasti kalduv kaunis Z8.
Nõnda võimegi öelda, et BMW Z-seeria sai alguse juba aastal 1956. Kuid esimene päris-Z nägi ilmavalgust pärast tänapäeval tõeliseks autokollektsionääride maiuspalaks kujunenud 507 (kogutoodang vaid 253 autot) produktsiooni lõppu, 1959. aastast tekkinud 29aastast pausi. Selleks oli üpriski ootamatu BMW Z1, isemoodi, pooleldi ilma usteta pisike rodster. Eks ole seegi üsna haruldane nähtus, mina pole teda ise mujal näinudki kui ainult fotodelt. Tootmises oli auto vaid kolm aastat ja siis tuli pärast väikest pausi juba laialt tuntud ja üks õnnestunud lahtine BMW - Z3. Hiljem ka muidugi kinnise kupeena. Väga meeldivalt retrolik ja loomulikult ei saa jääda auto meeldimata, kui juba James Bond ise sellega alustuseks sõidab... Enne veel, kui kaunitar tootmisest kadus, tuli kuulus Z8, mida samuti toodeti vaid üsna limiteeritud kogus - 5703 autot vahemikus 2000-2003.
 
Retrohõnguline iludus 
Meie tänase sportauto nimekaim Z4 saabus siia ilma 2003. aastal viieks aastaks. Kui mul on olnud Z1 suhtes vaid fotode tõttu raske seisukohta võtta, siis eelmise põlvkonna Z4 jäi mulle ka elusuuruses üpris arusaamatuks oma uue aastatuhande esimeste aastate uutmoodi disainijoonega. Tundus, et BMW pani natuke liiga üle vindi ja selle igast küljest tugevaid lõikeid täis kujutusega ma päriselt ära ei harjunudki!
Sestap ma nüüd hüüdsin halleluuja, kui uue põlvkonna pilte silmasin. Uus, seeriatähisega E89, avaneva kõvakatusega sportkupee on tõesti nii ilus, et esmapilguga unustad kõik varasemad autokaunitarid ja tahad hüüda, et siin on ju läbi aegade kõige-kõige ilusam - ja mitte lihtsalt Z, vaid et kõige-kõige ilusam BMW üldse!
Retrohõng on see, mis minu jaoks uudismudelid alati meeldivaks teeb, ja rodsteri puhul tähendab see kindlasti korralikult pikka nina ja see on ka uue Z4 edu pant! Eelmise põlvkonna mootoriosa ei olnud ju ka sugugi lühike, kuid kogu muu kujustus ei lasknud ninal piisavalt esile kerkida ja auto muutus ebasportlaslikult kobakaks, töntsakaks. Aga uus on sihvakas! Lööge korraks teiegi lahti BMW ajalugu ja näete, kui täpne on küljejoon ühe kauneima sportautoga, BMW 507-ga võrreldes! Kahju ainult, et need niivõrd intrigeerivad lõpused, mis olid ju seni ikka olemas nii 507-l, Z3-l kui ka Z8-l, ei ole seegikord Z4 ja esitiiva sisse jõudnud.
Aga muus osas on auto kaunis, absoluutselt iga külje pealt, väga harmooniline ja midagi häirivat ei hakka silma. Esiosas on suured iluvõre «neerud» kui rusikas silmaauku ning esituled on samuti kogu auto sihvakust dubleerimas. Küljevaates on kogu sihvakusele lisaks meeldiv ka see, et tuuleklaasi kalle ei ole mitte liiga lidus ning jätab autos istujate peade kohale konkreetselt lahtise taeva. Kui aga katus peal, on küljejoon endiselt väga kaunis tänu sellele, et katusejoon lõpeb juba tagaratta kohal, mitte ei liibu vaikselt tagatuledeni nagu mõni hatchback, vaid moodustab ikka korraliku kupee-joone. Tagantvaates on taas ilmet andmas uue 7. seeria puhul mind natuke ehmatanud tulitorudest koosnevad tagatuled, kuid needki on siin nõtkemalt diskreetsemad ja väga harmoonilised, peegeldades oma kaared tagumise bampri peale. Salong on hoopis rafineeritum ja armatuurlaud tagasihoidlik. Kui vaid vaadata, kui vaimustav oli näiteks Z8 armatuurlaud, siis sellist retrot oleks ka Z4 sisse oodanud, kuid siin vaatab meile vastu BMW sisu omas tuntud stiilis ja headuses.
Uutes kataloogides on Z4 tippvariant tumesinine ja valge nahksisuga - sellist saan sõiduks minagi korraks proovida ning selline kombinatsioon on tõepoolest vist kõige kaunim. Eriti vinge on valge naha tagurpidipööratud lõigud uste sisekülgedel ja lõiguti on samsnahka ka istmete servades.
 
Esmaklassilise kiirendusega 
Salong on ruumikas ja isegi suusaluuk on kahe istme vahelt pakiruumi avanemas! Istmete taha on võimalik väiksemaid kotte ära paigutada, aga pakiruumi mahub kaks golfikotti! Ikkagi kahele inimesele mõeldud auto.
Esialgu on uus Z4 sDrive35i niivõrd haruldane, et testida jõuan seda vaid loetud tunnid ja just siis kallab vihma kui oavarrest ja ilma lööb koguni nii pimedaks, et isegi fotosessioonist ei tule midagi välja. Kuigi auto on kõvakatusega nagu tavaline kupee ja ka vihmane suvi meid ei häiriks, olen mina siiski täielise rodsteri-fännina linnast välja jõudes täielise testi jaoks varsti maantee servas ning 20 sekundi pärast vajutan juba lausvihmas lahtise auto gaasipedaali ja nii ta täpselt ongi - maanteel lendab kogu veetulv minust üle, nii et juuksedki on päris pikka aega kuivad...
Ja küll on hea, et ma just seda kõige-kõige kõvemat, 306hobujõulist proovida saan! Mis sest, et ta kõige lahjema Z4 baashinnast 169 000 krooni kallim on, ikkagi ka 102 hobujõudu võimsam ja siin ei tule kohe kindlasti vett kaela, sest ka kiirendus on 0-100 km/h 2,2 sekundit kiirem, ehk siis topeltsiduri, topeltturbo ja seitsmekäigulise automaatkastiga vaid 5,1 sekundit. Kui katus maas, on ka läbi vihmase tuuletuhina kuulda tõelise sportauto hääli, mis kohati suisa maasturite V8 meelde tuletab ja käike alla vahetades paukudagi võib kui päris ralliauto! Kiirendus on esmaklassiline ja kuigi üle pika-pika nina teed jälgides tekib tunne, et kruiisite mõne hiiglasliku ameerika laevaga, on siiski juhitavus ja ka kurvide läbimine ringrajaautolikult täpne ja kindel. Istme seljatoe külgi saab elektriliselt koomale tõmmata, et kurvides tunda end kindlalt kui võistlusautode korvtoolides. Niisiis, vähe sellest, et ilus auto, ta on veel hea ka takkapihta!
 
+ Harmooniliselt kaunis sportauto, unisoonis võimsa mootoriga.
- Hmm..., ainus miinus on vist see, et see auto minu oma ei ole...
Järeldus - täielik Eesti olude rodster - ei karda kurja ilma, kurja presentkatuselõhkujat ega kurja kriitikusilma!