Miks ja miks! Seks! See oleks kõige õigem vastus, kui Julia täna veel nõnda õhkama peaks. Aga õhkama paneb Alfa Romeo alati. Ka täna, kui proovime üliseksikat Alfa Romeo Brera Spiderit.

Alustagem ajaloost. Miks Romeo? Ja mida tähendab Alfa Romeo? A.L.F.A. on sajandivanune lühend Milanost, jaanipäeval, 24. juunil 1910 sinjoore Ugo Stella loodud autovabriku esitähtedest - Anonima Lombarda Fabbrica Automobili. (Nagu Fiat'ki on lühend - Fabbrica Italiana Automobili Torino.) Romeo lisandus Alfale viis aastat hiljem firma uue omaniku Nicola Romeo perekonnanimest.
Neid inimesi aga, kes armastavad Alfa Romeosid, ei kutsuta mitte Juliateks, vaid alfistadeks. Nii nagu Ferrari omanik on itaalia keeles ferrarista. Muide, ka Enzo Ferrari ise oli andunud alfista, kui ta pärast Esimest maailmasõda aastaid Alfa Romeo's erinevaid ameteid pidas. Ka hiljem, kui ta oma Ferrari vormel esimest korda F1 maailmameistriks tuli, õhkas ta intervjuudes armastust vanade aegade ja vanade Alfa Romeote järele. Sama emotsionaalsed, kui on itaallased, on ka erinevate itaalia autode sünnilood. Seda kõike rõhutab siingi veel õnneks praeguseni Alfade iluvõrel ilutsev rüütlivapp, millel Milano vapp ja Milano ühe sümboli, Milanot valitsenud Visconti aadlisuguvõsa vapilt pärinev madu. Nüüd on siis selge, miks Romeo on Romeo.
Ja miks Spider nii seks on - no kuulge, kui juba Ferrari looja teda armastas ja mullegi on autoajaloo albumeist just algusaastate lahtised punased Alfad, need esimeste Ferraride eelkäijad, silma jäänud.
#end#
Kuuenda põlve Spider
Tänase Alfa Brera Spideri otsesemat algust võime vaadelda ehk siiski 1966. aastast, kui teedele ilmus legendaarseks saanud Spider Duetto. Ameerikas oli see auto ülipopulaarne tänu 1967. aasta filmile «The Graduate», kus peaosaline Dustin Hoffman just sellise lahtise autoga kihutas.
Samas oli ju varem olemas ka kergelt Volvo Amazoni meenutava Alfa Giulietta‘ Spider ehk siis auto-keeles lahtise kahekohalise variant, kuid Duettot toodeti tohutu menuga eri põlvkonna eri faceliftiga 27 aastat. Giuliettasid pole Eestis vist üldse, Duettosid on väga vähe, aga järgmise põlvkonna, Alfa GTV baasil valminud Spider'eid liigub mõnevõrra ka meil.
Õnneks... Ta ei ole küll mu lemmikauto, aga kindlalt oma erilise väljanägemise tõttu minu lugupidamise ära teeninud. Kui Duetto oli tohutult pika nina ja ahtriga, siis aastatel 1995-2006 tootmises olnud Pininfarina disainistuudio kujustatud Spider on ootamatult lühike ja kummaliselt järsku madalalt algavast ninaosast järsult tõusva puusajoonega. Sama stiili kipub jätkama ka Brera, ühe Milano kunstimuuseumi järgi nime saanud imekena auto. Ainus, mis mind tema puhul häiris - et see auto võiks pikem olla! Brera ilmus välja aastal 2005, peaaegu täpselt 2002. aasta idee-auto kujul ning kahekohaline lahtine, ehk siis Spider 2006 aasta Genfi autonäitusel, kus rahvusvaheline autoajakirjanike komitee ta kohe ka Aasta Kabrioletiks nimetas!
See, tüüp 939 on valminud selliste disaini suurnimede nagu Giugiaro, Pininfarina ja Alfa enda Centro Stile koostöös. Ja kui võtta stardipakuks just 1966. aasta Duetto, on tänane iludus Alfa Spider'ite kuues põlvkond.
 
Liiga lühike
Kuid minu jaoks on ikkagi ka Brera Spideri puhul probleemiks, et ta võiks natukenegi pikem olla ja seda just mootorikatte osas! Kuigi lahtise auto puusajoon nii kõrgele enam ei tõuse, aga ikkagi. Spider on ju veel 2 cm lühemgi kui Brera, aga päästjaks on see, et ta on 5,4 cm madalam. Eestvaade on ikka eriti ülbelt madala ja laia sportauto nägu. Tagantvaates on heaks elemendiks turvakaarte taga asuvad kõrgendikud, nagu kiivripikendus sööstlaskuja turjal! Presentkatuse küljevaade aga ei ole mu pehmete katuste küljejoonte lemmik. Pisut liiga kõrgele kerkib lõpupoole temagi.
Tuled nii ees kui taga - neid olen juba korduvalt kiitnud nii uut 159 kui ka Brerat proovides. Ka armatuurlaud on kõigil kolmel sarnane. Kui aga Breras oli mul kitsas istuda, siis 2 cm lühemas rodsteris ju tagumist istmerida pole ning siin on ruumi oi-kui-palju! Istmete taga asub veel ka tagumist istmerida meenutav panipaikade pjedestaal, kuhu võib väiksema kohvrigi asetada.
Päris pakiruum on statsionaarse suurusega, ehk siis pehme, seest topeltvoodriga katus ei liigu mitte pakiruumi, vaid omaette avanevasse avasse. Parim lahtise auto pakiruumide lahendus, mida seni kohanud olen!
Proovisõiduauto mootor on Spideri võimsaim ja automootoritest üldse üks ilusamaid - see kaunis, tänase auto värvi ilukate seal võtab ahhetama, kui kapotikaas üles tõsta. Samuti mõjub tänase auto puhul ülimaitsekalt ka täpselt sama värvi ohutulede lüliti keskkonsoolis. Sellised pisiasjad määravadki stiili. Olgugi et mingid pisiasjad ajavad ka naerma - täpselt samuti nagu kolm aastat tagasi Breras, ei mäleta ma enam tänaseks ega suuda tükk aega leida kilometraaži nullimise nuppu ega pakiruumi avajat! Need asuvad nii ebatraditsioonilistes kohtades, kui veel olla saab!
 
Sõit kustutab miinused
Kui me sõidu eneseni jõuame, unustan kõik enda ja Spideri ebakõlad. Oo, Romeo! Kui head hääled! Brerasse ma neid ei kuulnud, siin aga on pidevalt kõrvu paitamas päris omapäraselt madal, selle auto vääriline mürin. Minek on jällegi täpselt sama, nagu ma juba Brera puhul konstateerisin - esialgu jääb arusaamatuks, kus need 260 hobujõudu on. Aga see auto tahab rasket jalga, nende 260 hobuse talliuks tuleb ikka jalaga lahti lüüa! Eks tegu ole ju küllaltki raske masinaga ja ka nelivedu määrab ära kiirenduse parameetrid.
Auto on turvaline, kasutatud on tugevdatud terast ja kahe reisija päralt on kokku viis turvapatja. Ent ironiseerides võib turvalisuseks pidada ka seda, et maksimumkiirus jääb selle võimsa looma puhul siiski vaid 235-240 km/h juurde.
Lahtiselt sõites igatahes seier üle 230 ei kerki. Kuid nelivedu on stabiilne ja heas mõttes turvaline ning roolis tabab mind hoopis maasturitunne. Auto on küll üpriski lühike, kuid kui katus peal, tundub, et mitte eriti jäiga kerega - aasta vana auto kägiseb siis parasjagu... aga loomulikult vaid Peterburi maanteel linna sissesõidul pärast Maardut. Heal teel on sõit ruumiküllases salongis mõnus ja kindel. Samas on turvakaarte vahel asuv tuuletõke kukaldest küllaltki kaugel ja salongis võib tunda ka parasjagu turbulentsi... Kohati tundub, et Spider on vastuoluline auto. Märgates meeldivat, hakkab kohe ka mõni miinus silma. Ütleme siis nii, et ilu nõuab ohvreid ja ilus on see Spider igal juhul. Kõrged stiilipunktid. Alati!