Superstaarisaate ühest omapära-semast osalejast Kene Vernikust sai kuueteistkümneselt päevapealt iseseisev inimene. Juba on ta jõudnud töötada mitmel tööpostil ning sealt kõrvalt tegelda ka kunsti, muusika ja psühholoogiaga.

Kene (24) jääb meelde. Tema omapärane hääl, elegantselt lohakas riietumisstiil ja pingevaba suhtumine võlusid ära ka saate «Eesti otsib superstaari» žürii, kes ta hoolimata kohatisest möödalaulmisest otse finaali edutas.
Kene elu on peaasjalikult kujundanud tema eriline side muusika ja kunstiga. Kuid tal on tulnud vastu astuda ka raskustele, mida tavaliselt selleealistel noortel ette ei tule. Neiu oli 12aastane, kui ta vanemad lahutasid. Neli aastat hiljem leidis ema uue armastuse ja kolis kodust ära. Kene jäi oma vennaga kahekesi Tartusse ning koos pidid nad emalt saadud kindla, kuid piiratud nädalarahaga hakkama saama.
«Kuigi priiskamiseks raha ei jätkunud, oli meil koos väga huvitav.»
Sellest perioodist sai hoo sisse ka järjepidevam kunstiga tegelemine. Ja nutikalt planeerides leidsid nad võimalusi kinoskäimiseks ning raamatute ja vahel isegi riiete soetamiseks.
«Ema elas küll eemal, kuid toetas meid igal võimalusel,» selgitab Kene.
Nii mõnigi pubekas oleks rõõmustanud ootamatult tekkinud võimaluse üle iseseisvat elu alustada, kuid Kene võttis asja realistlikult. Koolivaheaegadel tuli lisaraha teenimiseks käia ka tööl. Kenel õnnestus enne täisealiseks saamist ja hiljem, ülikooli kõrvalt uskumatult palju ameteid ära proovida. Ta on olnud maakler, ettekandja, administraator, kindlustusagent, vabatahtlik tugiisik ning nõustaja abivajajatele lastele jne. Praegu peab Kene unetehniku ametit.
#end#
Võitleb unehäiretega
Kene omandas ülikoolis Nord psühholoogi kutse. Ta valis psühholoogia, et iseennast paremini mõistma õppida, mitte selleks, et hingetohtriks saada.
«Mul on olnud sellest väga palju kasu. Olen saanud kinnitust asjadele, mille üle olen mõtisklenud. Aga psühholoogiks ma veel saada ei tahaks,» lausub Kene. Ta on seda meelt, et teistele saab nõu anda alles siis, kui oled ise piisavalt elutarkust kogunud. Pelgalt raamatutarkuse põhjal ta seda tegema ei hakka.
Psühholoogiat tudeerides avastas Kene enda jaoks Eestis seni veel vähe tuntud unetehniku ameti. Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus uneuuringute osakonnas uuritakse unehäireid ja nende mõju inimese tervisele.
«Näiteks inimeste vererõhu probleemi põhjuseks võib olla unes raskelt hingamine ehk uneapnoe. Kehamass surub rindkerele ja nii tekivadki hädad vererõhuga,» teab Kene. «Unetehniku ametit ei saa Eestis õppida. Aga kuna mind see väga huvitas, siis läksin otse doktor Tuuliki Hioni juurde, kes on üks uneuuringute pioneer-doktoreid ja täiendanud end ka välismaal.»
Unetehniku töö piigat Tartus kinni ei hoia. Tänu paindlikule töögraafikule saab ta endale lubada nii pealinnas elamist kui ka superstaarisaates osalemist.
«Töö asjus käin tihti Tartus, et läbi viia polüsomnograafiline uuring, mis võimaldab registreerida ajutegevuse, hingamise ja südametegevuse uneaegseid parameetreid. Samuti uneaegset kehaasendit ja jäsemete liigutusi. Näitajad registreeritakse kogu uneaja vältel ja hiljem töötlen neid vastava arvutiprogrammiga.»
Uneteadus koosneb paljudest näitajatest ja erinevate tegurite uurimisest, nii et Kenel oli õppimist palju. Kuid kui asi huvitab, siis käib õppimine kergesti. Kene sõnul tuleb elus teha seda, mis sulle meeldib. Kui oled südamega asja juures, siis pole raskust, mida ületada ei saaks.
Näiteks paar aastat tagasi ei olnud neiu üldse kindel, et oskab viisigi pidada. Suure tahtmise ja õige õpetaja juhendamisel sai asi aga kahe kuuga selgeks.
 
Isa ei uskunud tütre musikaalsusesse
Kene hakkas muusikaga tõsisemalt tegelema 18aastaselt, kui ta koos koolikaaslastega pani kokku bändi Depoo. Kuna viljeldi alternatiivmuusikat, siis polnud laulmisoskus kõige tähtsam.
Bändi sattus Kene juhuslikult.
«Koolikaaslased tegid bändiproovi ja kutsusid mind kuulama, et mis ma asjast arvan. Tegin seal nende muusika saatel erinevaid häälitsusi ja neile meeldis mu omapärane hääl.»
Järgnesid esinemised ja 2006. aastal anti plaat välja. Kene on musikaalsuse pärinud isalt, kes tegeles muusikaga aktiivselt 70-80ndatel, mängides bändis kitarri ja lauldes. «Olen sündinud 85ndal, tema lõpetas bänditegemise 80ndal. Aga kodus on meil alles kassetid ja olen neid ikka kuulanud,» räägib Kene. Ta võib loetleda lõputult 80ndate bändinimesid ja öelda eksimatult, mis laulus milline kitarririff tähelepanu tõmbab, ja seda kõike tänu isale.
«Isalt on see armastus muusika vastu mulle külge jäänud. Algul polnud ta aga sugugi seda meelt, et ka tütrest on sirgumas staar. Pigem keelitas ta mind tegelema mõne praktilisema erialaga.»
Kaks aastat tagasi otsustas Kene, et on aeg välja uurida oma tõeline laulmisvõimekus, kas või isa kiuste.
«Läksin hääleseadesse ja seal tuli välja, et muusikalist kuulmist mul on ning hääle poolest võiksin laulda kas või ooperilaulu.»
Kene on kindel, et kui teha midagi hingega, siis on seda näha ka tulemuses. Enne iga superstaarisaate vooru on tal välja valitud vähemalt viiskümmend laulu:
«Siis saab viiekümnest kolmkümmend, kolmekümnest kümme, kuni lõpuks jääb järele üks. Mõtlen väga täpselt läbi, mis võiks ühes või teises laulus olla erilist, mis inimestele meelde jääb.»
 
Vend on suurim fänn
Kene on oma originaalse hääletämbri ja stiilse välimusega võitnud paljude televaatajate südamed, kuid hääletamisel on kindlasti abiks ka tema varasemad fännid.
Kene laulab praegugi bändis. Pundi nimi on Mimicry ja seda on kiitnud eelmistel kordadel superstaarisaate žüriis olnud Heidy Purga.
Ka bändiproovide tõttu satub Kene tihti Tartusse. Tema kraanajuhist vend ja ema elavad Lõuna-Eestis suhteliselt lähestikku, nii et sinnakanti sattudes saab mõlema juures ära käia.
Kuna Kene vend on vaegkuulja, on nendevaheline empaatia äärmiselt tugev ning seetõttu on neil ka teineteiselt palju õppida. Kene sõnul on vend tema täielik vastand. Näiteks armastab õde midagi seletades kätega kaasa rääkida, aga vend on rahulik. Kene on pärinud isalt musikaalsuse, vend aga emapoolselt vanaemalt kunsti-ande.
Just vend on Kene sõnul tema suurim fänn - igal neljapäeval ja pühapäeval elab ta õe tegemistele ja esinemistele televiisori vahendusel kaasa.