Värske Kroonika kaanel jagavad avameelset lugu Allan ja Vivika Oolo, kes on lahutamas enda enda abielu. Mis glamuursel paaril juhtus, seda saad aga täpsemalt lugeda SIIT!

Avameelselt lugu jagasid nad aga ka 10 aastat tagasi, olles värskelt abielus ja nördinud tunnetes, mis pulmapäev neis tekitas. Meenutame seda lugu!

Tuntud kiropraktiku jaoks pidi pulmapäev kujunema nende suhte krooniks, kuid see, mis enam kui 300 000 krooni maksnud peol juhtus, oli kõike muud kui peatükk ilusast loost...

Allan Oolo, kes on turgutanud selliseid patsiente nagu Aleksander Tammert, Andrus Veerpalu ja Indrek Pertelson ning isegi ilmamainega lauljat Stingi, räägib uskumatu loo sellest, milliseks õudusunenäoks kujunes tema pulmapidu tänu tema abikaasa kiuslikule sõbrannale. Viimane varastas pruudi küll Eesti pulmakommete kohaselt, kuid sõidutas ta Sauste mõisast ära linna, kust poleks pruuti üles leidnud ükski peig, ning tõi tagasi alles siis, kui enamik pulmakülalisi oli kohmetuses peolt juba lahkunud!

Aasta täis reise ja üksiolemist  

Kaks aastat tagasi suvel kohtusid kiropraktik Allan Oolo ning tollal müügi- ja turundusmeeskonna juhina töötanud Vivika Virve (27) täiesti juhuslikult Stockmanni kaubamajas, olles eelnevalt vaid põgusalt teadlikud teineteise olemasolust. «Säde tekkis meie vahel sõna otseses mõttes käigu pealt ja eelmisel suvel otsustasime, et aastal 2010 peame maha suurejoonelise pulmapeo,» räägib Allan.  

Noorpaar ei näinud aga ette, et aasta, mis eelneb nende uhkele pidustusele, kujuneb katsumusterohkeks. Doktor Oolo on nõutud tegija mitmel pool maailmas, mis toob kaasa pideva reisimise ja kodust eemal olemise. Vivikal, kes on pärit Lüganuselt, ei olnud siis veel pealinnas nii palju sõpru. Siiski viisid need vähesed väljaskäimised Vivika kokku peotüdruk Monika Mäega, kes on varem meediast läbi lipsanud nii Priit Rebase kui ka kunstnik Martin Saare venna Kristjan Saare kaaslasena. Monika hakkas Vivikat järjest rohkem ja rohkem välja pidudele kutsuma, öeldes: miks üksi kodus istuda! Naistest said head sõbrannad ning enne kui Dr. Oolo jõudis reageerida, keelitas suur sõbranna Vivikat ka mitte abielluma. Monika öelnud lausa välja, et tema arvates ei peaks Vivika Allaniga abielluma.

Näiteks meenub Allanile juhtum, kui ühel üritusel jalutas Monika talle ja Vivikale vastu, demonstratiivselt silmi pööritades. Hiljem, kui Vivika läks uurima, milles probleem, miks ta nii käitus, selgus, et Monikale lihtsalt ei meeldinud see, et Vivika oli peol peigmehega, veel vähem meeldis talle fakt, et paaril oli plaanis abielluda! Vaenust hoolimata ei pannud Dr. Oolo kätt ette, kui Vivikaga pulmakülaliste nimekirja üle vaadates Monika nimi silma jäi. Monika sai Allani sõnul pulma kutsutud heas usus, et ka kõige kiuslikumad inimesed on sellise pühaliku sündmuse juures leebemad kui tavaliselt.  

Sõbranna keeras peo pea peale! 

Kõik algas muinasjutuliselt 24. juuli õhtul, mil dr. Oolo ja tema kallim Vivika Virve kutsusid Sauste mõisa külalisi, sõpru ja pereliikmeid, kes tulid kokku üle ilma, tähistamaks noorpaari kooselu ilusaimat päeva. Elegantsele pulmatseremooniale ja õnnitlustele järgnes pidulik õhtusöök, mille kõrvale rüüpas pruutpaar spetsiaalselt tellitud alkoholivaba vahuveini. Kohal oli ligikaudu sadakond külalist, sealhulgas Kanada ärimees Bernard Hackman, ärimehed Priit Rebane, Peep Aaviksoo, dr. Jaak Talli ja Toomas Soots, kes etendasid peiu parimate sõprade rolli, nagu on kombeks Ameerika pulmades.

Avavalss ja tordi lahtilõikamine võttis pisara silma nii mõnelgi külalisel, kuigi pisut veidraks peeti hetke, kui pruudi sõbranna Monika Mäe tõusis pidulauas püsti, et tõsta toost noorpaari terviseks. Allani sõnul oli toost lihtsalt halvamaiguline, kuid detailidesse ta ei lasku. Allan sõnab vaid, et Monika soovid tulid üllatusena nii talle kui Vivikale... Pulm jätkus siiski heas vaimus ja voolus, sest peig oli otsustanud, et seda päeva ei saa mitte keegi rikkuda.

Ent ära hõiska enne õhtut! «Kõik sujus suurepäraselt, kui ma veidi enne südaööd läksin end tualettruumi värskendama,» meenutab Allan. «Just sel ajal, loetud minutite jooksul meelitas Monika pruudi spetsiaalselt tellitud limusiini.» Limusiini kadusid peale Monika veel tema sõber Magnar Michelson, Vivika õed Helen ja Egle ning mõned pulmakülalised. Kokku mahtus limusiini ligi kümmekond külalist. Koheselt avati ka šampused ja seni kainet joont hoidnud Vivika klaas täitus silmapilkselt kihiseva joogiga. Esialgu vastu puigelnud pruut andis alla, kui Monika külvas ta üle toostide ja õnnitlustega. Klaasid tühjenesid ja täitusid ning pärast pooletunnist sõitu maandus seltskond Club Hollywoodi ees. Vivikal polnud ka telefoni, et oma värskele abikaasale helistada. Allani sõnul oli aga Monika hoolitsenud kõige eest — ka selle eest, et pruut tunneks ennast hästi ja kaotaks ajataju.  

Peigmees pidi võtma rahusteid 

Samal ajal kui limusiin pruudiga mõisa piiridest väljus, naasis Allan enda sõnul külaliste juurde ja hakkas kohe pruuti otsima. Möödusid minutid, pruudist ei kippu ega kõppu. Seepeale sai Oolo vihje, et tegu on traditsioonilise eesti pulmamänguga, mille käigus röövitakse pruut. «Ma olin segaduses,» sõnab Allan. «Vahetult enne pulma algust tegime ju Vivikaga õhtujuht Mart Mardisalule selgeks, et kuna tegu on pigem Ameerika stiilis pulmaga, siis mingeid eesti pulmamänge ei soovita.» Muidugi käis Allan enda sõnul läbi kõik peosaalid, mõisatoad ning ka kõige kaugemad majasopid.

Lõpuks tuli vihje, et otsima peab limusiini. Murest murtud Oolo oli närvivapustuse äärel. Kasutades viimast jõudu, haaras ta rahustava rohu järele, mis sai igaks juhuks enne pulma taskusse pistetud, kartuses, et äkki rõõmuelevus on liig ülevoolav. «Ma poleks aga uneski osanud ette näha, et pean Valiumi võtma hoopis selleks, et mitte närvivapustust saada,» ütleb Allan, vangutades pead. Pärast kange rahusti neelamist suundus Oolo õuele, kus nüüd juba veidi rahulikumas tempos jätkas mõisaterritooriumi läbikammimist lootuses leida limusiin pruudiga. Tulutult.

Allan Oolo ema, kes oli kohale lennanud Vancouverist, ning tädi, kes saabus Los Angelesest, vangutasid pead ja lahkusid peolt. «Ka Vivika isa otsis oma tütreid, kes üheaegselt kaduma olid läinud,» meenutab Allan. «Lõpuks sattus paanikasse ka rahvas, kes Vivika kadumisest lähemalt kuulis alles pärast tunniajalist otsingut, kui olin avaliku pöördumisega palunud külaliste abi Vivika leidmisel.»  

Auväärt arst pidi lastelaulu laulma  

Kella kaheks öösel, kui kogu jant — pruut endiselt kadunud! — oli kestnud juba veidi enam kui kaks tundi, olid külalised hämmingus ja šokis. Paljud neist olid juba lahkunud või kohmetult lahkumas, bänd lõpetanud mängimise ja pidu oli sisuliselt läbi, kui Vivika Monika ja ülejäänud kaaskonnaga taas mõisavaldustele lähenes. Sellega ei lõppenud veel sugugi kõik. Monika käsul anti peigmehele kätte laulusõnad, mida too pidi valjuhäälselt üle mõisa valduste lõõritama. «Monika sõnul oli see lunaraha pruudi eest,» lausub Allan.

Värisevate kätega pidi ta laulma telefoni lõputuid kordi tuntud eesti lastelaulu «Põdral maja metsa sees», mille peale lõpuks eemal peatunud limusiin pidulistega hoovi tagasi veeres ja varastatud pruut peigmehele tagastati. Endiselt Valiumi mõju all Dr. Oolo võttis vastu oma pruudi, kes langes talle käte vahele. «See oli minu elu kõige piinlikum hetk,» pihib Allan Oolo, kes jäi nii Monika kui ülejäänud pruudiröövis osalenute vastu äärmiselt viisakaks.

Tänu oma vaoshoitusele kuulis ta kõigest, mis vahepeal juhtunud oli, Monikalt endalt, kes naeris ja näis olevat ülirahul.  

Liigub eluga edasi  

Pulmale järgnenud päevadel on Allani sõnul paljud sõbrad temalt uurinud, kas nii südantmurdvale seigale pulmas on ehk järgnemas kohe ka lahutus, kuid — kõik on saanud eitava vastuse! «Peab olema aus nii enda kui teistega ja kui pühalikud vanded on juba antud ja teineteisele lubatud, tuleb ka oma suhte nimel vaeva näha,» leiab Allan. Loomulikult käis peigmehel ka juba pulmas peast läbi mõte sõrmused kus see ja teine visata ning minema jalutada, nagu tegi seda enamik külalisi. Kuid mees leiab, et kogu juhtunu ei ole Vivika süü, vaid tema kurikavala pidudesõbranna Monika Mäe kätetöö.

«Vivika tunneb ennast halvasti ja saab aru, et Monika pole õige sõbranna, ning me töötame oma suhte püsimise nimel iga päev. Kõik läheb juba paremini,» kinnitab Allan. Vivika on aidanud abikaasal intensiivsemalt eesti keelt õppida, koos on läbi arutatud kõik maailma asjad. «Meie suhe on läbi nende vestluste läinud ainult tugevamaks,» võtab Dr. Oolo jutu kokku. Monika Mäele tunneb Allan lihtsalt kaasa: «Tegu on inimesega, kes põgeneb oma reaalsuse eest ja peaks tõsiselt tegelema endaga, et otsida lahendust oma probleemidele, kuid seda tehes mitte rikkuma teiste inimeste elu.»

Jaga
Kommentaarid