Peamiselt poliitikas ja heategevuses silma paistnud ärinaine Reet Roos ühendas oma Eesti, Läti ja Leedu ärid ühe katusfirma alla ning tõusis Eesti viieteistkümne rikkama naise hulka.

Endine Riigikogu liige Reet (37) on Eesti rikaste TOPis 273. kohal. Nii selgub ajalehe Äripäev rikaste edetabelist, kus Reeda varanduseks on arvutatud 99 miljonit krooni. Soliidne summa lähtub naise reklaamibüroo Inspired Communication ning selle Läti ja Leedu sõsarettevõtete oletuslikust väärtusest.

«Ma ei osanud seda oodata, see on üllatus,» ütleb Reet. «See number jätab minust mulje, et ma olen üle laipade kõndiv karm ja ülbe ärinaine, aga ma ei ole selline.»

Reet teab, kuidas miljonäriks saada: tehke oma firma, leidke partnerid, laienege turgudel ja ärge kartke jagada võitu partneritega.

{poolik}

Kas kiirustad meediaagentuuri koosolekule?

Mina ei juhi. Meil on igal agentuuril oma juht. Ma olen rohkem strateeg. Olen kaasatud siis, kui on hästi põnev projekt ja tuleb asju välja mõelda.

Mis on põnev?

Suur ei pruugi olla põnev. Näiteks sotsiaalprojektid on väga põnevad. Vahvad on asjad, kus sa ei tohi teha tavalahendusi.

Kas oled ka veidi Tuhkatriinu juhtum — läbi raskuste tähtede poole?

Kas sa nüüd kiusad mind? Ma küll ei arva nii. Olen pigem töökas, järjekindel. Teen, teen ja teen. See on päritud. Mul on suguvõsas kõik sellised. Kõik teevad, kas või läbi halli kivi ja kogu aeg. Inimesel on valida — sa võid esimese äparduse peale nutma puhkeda, aga võid ka edasi tulistada.

Kas sa oled Hiiumaalt?

Emapoolsed vanemad on Hiiumaalt. Isa on Ida-Virumaalt Vaivara kandist pärit.

Sa oled viiel korral kooli vahetanud.

Ma käisin tõesti viies erinevas koolis, enne kui sain keskkooli lõputunnistuse. See oli tingitud veidi perekonna- ja veidi terviseprobleemidest. Elu läks niimoodi. Vanemad lahutasid, mind saadeti Hiiumaale vanaema juurde kosuma, siis internaatkooli, siis keskkooli.

Kuidas su isiklik elu praegu sujub?

Ma olen muudes asjades edukam kui pereasjades. Aga päris ripakil ma ka ei ole. Mu süda on hõivatud. Ma ei ole vaba tüdruk ega otsi uut suhet. Mu väljavalitu elab hetkel välismaal, aga plaanime ühist kodu ja lapsi. Ma töötan selles suunas. Iga asi võtab aega ja tuleb õigel ajal või natuke hiljem. Aega mul on. Ükspäev lahendame need logistikaprobleemid. Õpin praegu kannatlikkust.

Sellel teel aitavad mind ka kaks kassi: Vanalinna katuste hirm Kärbes ja peen daam nimega Linnumae. Hoolitsust ja tähelepanu tahavad ka õdede ja ristilapsed.

Kuidas sa reklaamiärisse sattusid?

Töötasin kunagi ajalehes Den za Dnjom, müüsin seal reklaami. Kui Olavi Paide lahkus reklaamidirektori kohalt teleproduktsioonifirmasse Ruut, siis pakuti mulle tema kohta.

Õppisin hädaga vene keele algtasemel selgeks. Seal sain ka reklaamimaailma tausta selgeks ja esimene firma oli mul püsti juba 15 aastat tagasi. See oli tunduvalt varem, kui ma Res Publicasse läksin.

Minu firmat ei teata, sest reklaamibüroosid on väga palju. Me läksime suureks siis, kui eelmise sajandi vene kriisi ajal otsustasin laieneda Lätti ja Leetu ning lõpetada iga hinna eest Eestis konkureerimise. Laienemine Baltikumi oli minu trikk, mis on edu toonud.

Kuidas see käis? Paljud Eesti investorid on lüpsta saanud, sest lätikeelne raamatupidamine oli hoomamatu?

90ndate lõpp oli raske aeg, aga mul läks õnneks. Kõik sõltub ikka partnerite valikust. Kui sa saad Lätis kehva partneri, siis ta võib lahkuda koos sinu raha ja
auga. Kui oskad partnerit valida, siis võib minna nagu kenas abielus. Sul peab Lätis ja Leedus olema hea juht, sest sa ei suuda eemalt kõike ise haarata ega kontrollida. Ideaalis on hea juht ka äripartner ja meil nii ka on. Minu partneritel on optsiooni korras osalus ja nad on huvitatud dividendidest.

See on mõistlik, sest ei maksa unistada, et sa suudad käia naaberriikides asju detailideni otsustamas. Neil peab olema huvi firma kasvu vastu. Mul on väga head partnerid.

Kuid võib ka juhtuda, et Lätist või Leedust tullakse tagasi rusikad taskus, rahakott tühi. Sama võib juhtuda ka Eestis. Kui sa eksid juhi valikuga, siis võib igal pool halvasti minna. Ma eelistan mehi, kes räägivad vähe ja teevad palju. Vähe juttu, pikk samm!

Mul oli hea nina. Ühe partneri valikut isegi mäletan. Sõitsin Riiast Tallinna poole ega suutnud otsustada. Mul oli valida kahe mehe vahel, kaalusin mõlema mehe väärtusi ja siis usaldasin lõpuks oma sisetunnet. Viskasin argumendid, plussid ja miinused kõrvale ja valisin
toredama.

Ei mingit personaliotsingufirmat ega ülitarku konsultante?

Partneri peab ikka ise valima. Mul on oma kriteeriumid. Suure jutuga inimesed mulle ei meeldi. Kui keegi hakkab jutustama, siis mul tekib kahtlus. Eelistan vaikseid tegusaid mehi.

Kas sinu 100 miljonit krooni müügitulu tuleb kolmest  firmast?

Sa oled vist vaadanud Eesti üksuse aruannet. Tegelikult on Balti müügitulu kokku 300 miljonit krooni, aga see on ka suurem olnud.

Tead, Äripäev võttis kätte ja hindas oma metoodikaga ära, kui palju mu kolm firmat — Inspired Eesti, Inspired Läti ja Inspired Leedu — väärt on. Ma ei usu, et keegi selle summa mulle arvele maksab firmade eest. Samas on mul hea meel, et Äripäev mu firmade väärtuse kokku arvutas. See on ju kena kompliment. Lõpuks on see viimane eestlastele kuuluv reklaamikett Baltikumis.

Kes on sinu suuremad kliendid?

Ära saa valesti aru. Need ei ole minu kliendid, vaid meie firma kliendid. See ei ole ühe mehe büroo, mida juhib mees nagu orkester. Me oleme esindatud Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti mahud on umbes veerand kogu turust. Kliendid on aastast aastasse ühed ja samad. See aeg on läbi, kui klient tegi iga aasta uue konkursi, nüüd väärtustatakse pigem pikka suhet. Ja naljalt ei taheta strateegilist partnerit vahetada, sest ta läheb ära koos kogu know-how ja goodwilliga. Sa ei saa oma häid kavalaid nippe partneri käest kätte ja need võivad olla järgmine päev konkurendi teenistuses. 

Meie klient aegade hämarusest on energiajook Starter. Selle pudeli peal on olnud nii Vanilla Ninja kui ka Marko Asmer.  Tänaseks on Starter turuliider — aastatepikkuse töö tulemus on hea.

Ka Vana Tallinn on meie käes, Viru Valge meediakampaaniat planeerime meie, aga meie ei mõelnud välja ega teostanud seda Viru Valge telereklaami. Selle töö teeb reklaamibüroo Vatson. Me planeerime kliendi raha eri meedialiikidele laiali. See on terve teadus.

Lätis ja Leedus on meil suurim klient Tele 2, kes tagab suured mahud.

Mida sa Äripäeva TOPist arvad?

Ma arvan, et seal on väga palju ülehinnatud kinnisvaraomanikke. Raha ja rikkused tekkisid ju nii, et kinnisvara hinnati üles ja võeti bilansis kõrgema väärtusega arvele. Selle kinnisvara turuväärtus ei pruugi nii kõrge olla. TOPis on kindlasti anomaaliaid. 

TOPis on juba aastaid ka minu konkurendi Media House  lätlastest omanikud Rauls Viktorovs ja Andris Blaka.

Minu firma väärtust ei osanud Äripäev aga varem hinnata, sest nad ei näinud varem minu Läti ja Leedu ärisid. Kui ma sain oma meediaagentuuriga Universal McCanni keti liikmeks, siis pidin ärid tõstma ühe katuse alla, sest ma tahtsin neile näidata firma selget struktuuri. Ja siis mind avastati katusfirma Sparknet kaudu. (Inspired Communication ei kuulu Reedale, vaid hoopis Sparknet Company OÜle, mis omakorda kuulub RR Valdusele, mis omakorda kuulub Reedale. – P.K.)

Sa oled oma rikkusega tuntud ettevõtjaid Olari Taali ja Tõnis Paltsi kinni püüdmas…

Ma ei usu, et Olari või Tõnis on nii vaeseks jäänud, kui mina olen. See on arvutamise metoodika küsimus.

Kuidas su äri käib? Kas avad büroo ja ootad nii klienti?

Nii lihtne see ei ole. Seda ala peab läbi ja lõhki tundma. See on kõrgem matemaatika koos leidlikkusega. Ükski klient ei astu niisama uksest sisse. Sa vaatad, mida firma meedias teeb, analüüsid tema käitumise läbi ja helistad ning pakud uue raha kulutamise lahenduse, mis tagab parema tulemuse. Seejärel kutsutakse sind heal juhul järgmisel aastal konkursile, kus saad pakkuda neile uue meediastrateegia.

Kas sa vaatad filme, kus tegevuspaigaks on reklaamibüroo?

Ma vaatan väga vähe telekat, aga kujutan ette. Reklaamibüroo on ideedepakkumise bisnis. Toote ümber tuleb luua story. Meediaagentuuri töö on ideede loopimise asemel ära tõestada, et teistmoodi reklaamirahasid jaotades saadakse parem tulemus. See on puhas matemaatika ära näidata, et sellist summat investeerides saadakse nii ja nii palju kontakte ja uusi kliente.

Kui telest mõni klipp oksendamiseni jookseb ja tulemus on vastupidine, siis on midagi valesti tehtud ja ühte kanalit eelistatud.

Millal ja miks sa Res Publica nimelist printsi suudlesid?

Mul on alati käsil olnud mõni sotsiaalprojekt. Praegu on mu kõrvalhobi MTÜ Emakas.ee, mis tegeleb terviseprobleemidega. Kas teadsid, et suguhaigusi avastatakse naistel 85% ja meestel 15%. Kas midagi ei ole kiivas? Mehed ei tea, kus kontrollis käia, selgus meie küsitlusel. Kui sa oled Eesti mees, siis sul puudub harjumus arstil käia.

Käime oma seltskonnaga juba neli aastat vabatahtlikult koolides ja messidel — küsitleme, harime, jagame trükiseid. Kaks korda kuus käime, ja aeg-ajalt mõni vanem kärsitu daam pahandab meiega, et ärge hirmutage inimesi. 

Riigikogus istudes oli mu isiklik projekt alimentide fond. Selle mõte oli, et lapsed ei jää nälga, kui pere läheb lahku ja isa näiteks alimente ei maksa. Sel juhul maksaks alimendid riik ja nõuaks siis raha tagantjärele mittemaksjalt sisse. Kuid see projekt ei mahtunud Reformierakonna pähe ära.

Kellega sa Uus-Meremaal käisid? Kas Tõnis Konsi või hoopis Jüri Pihliga, nagu pakkus ajaleht Kesknädal?

Ma käisin Pille Mineviga. Tõnis Konsiga olen käinud Mehhikos, aga seal oli suurem seltskond.

Mehhiko kotivaraste eest ei suutnud Tõnis sind kaitsta?

Tema oli seljaga ja tellis taksot. Mina rääkisin teise seltskonnaga juttu, kott oli kohvri küljes ning jäi hetkeks tähelepanuta. Kui ringi keerasin, oli kott läinud. Väga rumal juhtum. Puhas lohakus. Ma valvan tavaliselt oma asju paaniliselt. Tahtsime pärast turvakaamera linte näha, aga meile ei näidatud.

Kuhu järgmine reis sind viib?

Tahaks sõita Hiina, aga pole õnnestunud. Peab olema seltskond, kellega minna. Mul on üks sõbranna Hiinas tööl, läheks talle külla. Väga hea seltskond on neli-viis inimest. Siis ei teki ideede paljusust. Üht-teist ikka nähtud on. Mehhiko, Peruu, Uus-Meremaa, Fidži, Vanuatu, India, Indoneesia, Lõuna-Aafrika. Ma ei ole päevitaja. Kambodžas tahtsin käia Angkoris, mitte rannas pikutada. Paar päevitamise päeva võin jätta, aga siis eelistan varjus raamatut lugeda, mitte kõrbeda. Seega, reisiseltskonna valik on keeruline.