Meie kultuurirahva suus on Maria Klenskaja ikka olnud Maša. Nii nagu Iff, Volk või Mäks. Sel laupäeval peab leekrüüpena kihisev terav näitlejanna Draamateatris oma 60. sünnipäeva pidu. Kuid kas teadsite, et…

Tiigriaasta lõpus Veevalaja täht- kujus sündinud Maria ELUTEE-NUMBRIKS ON 1. See tähendab märksõnu nagu – saavutus ja tugev (loominguline) MINA. Sirge ja paindumatu, ustav lähedastele ning sõpradele, keda austab ja armastab. Samas pole Maria teinud saladust, et ta on pika vihaga. Kes on kord Maria «musta nimekirja» sattunud, sel on sealt raske välja pääseda.

Maria isapoolne uhke suguvõsa sattus Eestisse 18. sajandil, kui talurahva ülestõusu juhi Pugatšovi kaaslast Slavat Julajevit saadeti läbi Eesti Peterburi hukkamisele. Teel üks saatjaist haigestus ja jäi Rakverre... Isa poolt voolab Marias lisaks venele ka rootsi, saksa ja poola veri. Ema poolt omakorda eesti, ukraina, poola ja vene veri. «Magda Elisabeth Pärli!» on Maria vaimustunud oma emaema kaunikõlalisest nimest. Vasula mõisavalitseja tütrena sündinud Magda põrutanud Moskvasse «mingitele naistekursustele». Seal läks ta mehele. 1917. aastal kolis noorpaar revolutsiooni eest Eestisse ja jäigi. «Minu ema oli revo- lutsiooni sünnitatud!»

Kakskeelne Maria sündis HEASSE SELTSKONDA. Tartus vene arstide perekonnas 1951. 29. jaanuari sünnipäevalapsed olid ka Maria vanaema ja vanaisa. Sestap ei mäletagi Maria lapsepõlvest, et just tema sünnipäevi kuidagi eriliselt oleks tähistatud. Muide, samal kuupäeval on surnud Puškin ja sündinud Tšehhov!

Nime sai Maria oma Rakvere vanaema auks. «Oodati poissi, Nikitat. Ja Danilat. Sest arvati, et võib-olla on jälle kaksikud. Kaks tüdrukunime oli ka välja mõeldud — Varvara ja Anastassia. Kui ma juba tulin, pandi Maria. Ilus nimi, mis minule absoluutselt ei sobi.»

Kui pere kolis Adamsoni tänavale ühiskorterisse, läks lähedal pargis EESTI JA VENE LASTE VAHEL  tihti madinaks. Tarmukas Maria tormas siis ka oma vendade kaitseks kaklusse. Kord visanud Alice Talviku nooremad kaksikõed Maria liumäelt alla. «Teadsin, korraga ma neist kahest jagu ei saa. Andsin neile tuupi ühekaupa põõsastes.»

Aastaid hiljem, kui Maria üks esimesi peaosi teatris oli Nukitsamees, tutvustas lavastaja Raivo Trass esietendusepeol talle oma naist Astrat. Vaadanud teineteisele otsa, pahvatasid naised naerma: «Liumäge mäletad…?!» — «Põõsaid mäletad?!»

{poolik}

Väike Maria kasvas Hiiul Põllu tänaval, temast viis aastat vanematest KAKSIKVENDADEST jäänud dressipükstes ja poistemängudega. Sergei (pildil vasakul) õppis peretraditsiooni järgides Tartu ülikoolis kirurgiks, ja abiellus sealt Moskvasse. Dmitrist sai siin ajakirjanik, ning hiljem kurikuulus poliitik. Maria iseloomustas vendade vahet: «Dmitriga on meil samasugused pardininad, nagu oli meie Rakvere vanaemal. Sergeil on vanaisa silmad ja isa iseloom: kui nädalas paar lauset ütleb, on «lobamokk».»

Adamsoni tänaval olid Maria naabriteks ka Marju Lauristin ja tema vaikne väikevend Jaak Allik. Ja oh seda häbi, kui kord tõi Maria liumäele kaotatud ranit-sa talle kooli järele nende ema — REVOLUTSIONÄÄR OLGA LAURISTIN ISE!

Teatrikooli diplomilavastuse «Suveöö unenägu» lähenedes tabas kursuseõdesid- sõbrannasid Mariat ja Rita Raavet paanika. Kostüümid olid tolle aja kohta üsna paljastavad. Nii otsustati hakata loetud päevad enne esietendust pidama dieeti, millele pandi vandeseltslaslikult-pühalikult nimeks HOLLYWOODI PAUK. Dieedi järgi ei tohtinud kolm päeva üldse süüa ega magada. Võis suitsetada, juua musta kohvi ja natuke valget viina ka. Ergutuseks. Une peletamiseks jalutasid piigad öösel käe alt kinni mööda Tallinna. Hommikul kell kümme tuikusid nad kinno varaseimale seansile. Saalis ainult nemad kaks, pluss neli sõdurit, võitlesid-valvasid tulevased diivad teineteist, et kumbki tukkuma ei jääks… Film oli aga õudselt igav, nii lasknud kumbki kordamööda kuuldavale väikseid-vaikseid norskeid. Kõik kunsti nimel...

Teises diplomilavastuses «Libahunt» jagasid nad etenduse sees Tiina rolli. Ja just Maria esitada oli kuulus võõra-vere-monoloog. SAATUSLIK RAMILDA KIRI
Kui just seda esitades jäi Maria esimesel katsel teatrikoolist välja, siis hiljem valis lavastaja Mikiver just Maria mängima Tammsaare Ramildat nii oma filmi («Indrek») kui ka teatrilavastusse («Armastus ja surm»).

Nagu on paradoks seegi, et kui Maria jäi esimesel katsel aktsendi pärast välja, siis hiljem andis ta oma hääle filmides paljudele teiste näitlejannade poolt mängitud rollidele.

Maria esimene seriaaliosa oli sarmikas JÄNKU-JUTA telelavastuses «Mõmmi ja aabits» (1977-78). Maria mäletab postkaarti, mille ta telemajja sai: «Kallis Jänku-Juta, tule meile külla! Käime 1. mai paraadil koos ära ja siis sööme kooke.»

Lõpetanud 17aastaselt venekeelse 19. keskkooli, sammus Maria KIHLVEO PEALE «et keegi ei saa aru, et ma venelane olen» teatrikooli katsetele. Aga jäi napilt joone alla. Panso soovituse peale marssis Maria siis kohe järgmisel päeval end teatrisse kas või KORISTAJAKS PAKKU-MA. Sai Noorsooteatrisse rekvisiitoriks ja grimeerijaks. Ning kahe aasta pärast Panso-kooli järgmisesse lendu sisse.

Teatrikooli kuuenda, «vägevate naiste lennu» lõpetasid Mariaga koos Elle Kull, Rita Raave, Kaie Mihkelson ja Zoja Mellov. (Tegijad teatris said ka poole pealt välja praagitud kolmest — Laura Baumverk, Helle Kuningas ja Helje Soosalu. Poistest alustasid samal kursusel ega lõpetanud ka näiteks Mihkel Smeljanski ja Mait Agu, aga ka hilisem teleboss Toomas Lepp!)

Oma ISA kohta on Maria öelnud: «Minu elus kõige tähtsam inimene.» Isa vaikivaks sooviks oli, et ka tütrest saaks arst. Paraku, kui Maria teatrikooli lõpetas, oli isa juba haige. Nii ei õnnestunudki isal enam näha, kui õnnestunud elukutsevaliku tütar tegi.

Maria ja maestro Aarne Üksküla (73) romanss sai alguse siis, kui Eesti esinäitleja Aarne kutsuti 1978. aastal Pärnust Tallinna teatrikooli juhiks.

Teatrirahva suus on Maria algusest peale olnud ikka MAŠA. Ema elupõlise hüüdnime on Interneti sotsiaalvõrgustikus enda omaks võtnud ka Maria ja Aarne tütar Mari-Leen (29). Paariaastasena tegi temagi oma näitlejadebüüdi — lastelavastuses «Üle linna Vinski» (ETV 1983), mängides kellamehe Liisat, kes ootab kirikutornis hädast päästmist. Hiljem pole tütar näitlejaandeid avaldanud. Küll aga sai tütrepoeg Jens-Patrik (10) sisse Vanalinna-kooli muusikaklassi.

37ndat aastat on Maria TRUU ÜHELE JA AINSALE Draamateatrile. Tõsi, ühe hooaja (1988-89) käis Maria ära Vana-linnastuudio palgal. Sedagi lojaalsusest Aarnele, kes toonase Draamateatri juhi väärituse peale kõndis väärikalt vana Baskini juurde. Hermaküla kutsel tuli Maria Draamateatrisse tagasi.

Kaljo Kiisa filmi «Surma hinda küsi surnutelt» (1977) põrkuvatesse naispeaosadesse prooviti esmalt Kersti Kreismanni ja Siina Ükskülat (Aarne tollane abikaasa). Nemad aga osutusid oma tüpaažilt liiga sarnasteks. Nii said REVOLUT-SIONÄÄR Estri JA PROSTI-TUUT Dora rollid kursuseõed Maria Klenskaja ja Elle Kull.

Maria ei kannata (teatris) kiidukukki ega lobamokki. Samas, kui on vaja mõne näitleja tähtpäevaks ilusaid-elusaid lugusid, pole temast vaimukamat ja südamlikumat rääkijat. Marial on olnud selleks silma ja südant. Karm, Eskolad, Järvet, Välbe ja muidugi – šampanjakuninganna ja üha uute noorte näitlejate seltskonda nautinud Lisl Lindau (1907–1985)… Nüüd näib Maria ise mitmeti täitvat Liisu kohta:

Räägitakse, et kui Klenskaja tänaste teatritudengitega suvel Avingoni reisil kaasas käis ja kui pedagoogid sügisel lastelt reisimuljeid pärisid, kõlanud esimeseks vastuseks: «Oo, Maša Klenskaja…»

kui pidu, siis pidu! Pika kunsttükiga juubilar Maria külalisi ei vaeva. Oma 50. sünnipäeval valis ta mängimiseks teise vaatuse komöödiast «Igaühele oma» (pildil partner Elle Kulliga). Nüüd teise vaatuse komöödiast «Hiilgav!». Selles sekundeerib ta peaosalisele Ita Everile — oma garderoobikaaslasele, kelle Maria kohe teatrisse tulles tituleeris mõttes oma «akadeemiliseks emaks» ning kel tänavu 1. aprillil täitub uhke 80!

Lisaks arvukatele Eesti teatripreemiatele (parim naisnäitleja 1986 ja 1997) on Klenskaja olnud ka terve PLANEEDIKUUEN-DIKU PARIM NAISNÄITLEJA. 26aastaselt võitis ta peaosa eest filmis «Surma hinda küsi surnutelt» naisosatäitja II preemia üleliidulisel filmifestivalil Jerevanis. Tosin aastat hiljem parima naisosatäitja preemia I üleliidulisel näitlejate festivalil Kalininis peaosa eest Leida Laiuse filmis «Varastatud kohtumine».