Seekord peab rahvas suurel Eesti laulu valimise õhtul esikoomikuta hakkama saama, sest Märt Avandi tähistab samal päeval pere keskis enda 30. sünnipäeva. Kuid kas teadsite, et…
* Enne kui esikoomikust jõuti hakata väntama mängufilmi «Märt Avandi sõidab Eurovisioonile», jõudis nobe poiss kaugemale – kogu maailma teleekraanile. Kui Euroopa filmiaasta pidu Tallinnale eraldati, kaalusid-pakkusid korraldajad Lokk ja Rebane oma Saksa ülemustele välja ka näiteks Mait Malmsteni ja Mart Sanderi… Aga ka härrad filmiakadeemikud vaatavad Youtube’i. Sealt oli pilt selge: mehe koht poodiumile sakslanna Anke Engelke kõrvale läks Avandile kui kõige mitmekülgsemale!
{poolik}
* Avandi ampluaa ulatub julmuritest siidivendadeni, heast meelelahutajast väga heade tõsiste teatrirollideni («Peavahetus»!). Ja sünnikuupäev 26. veebruar näib igati soosivat karjääri teatris: Märdist päevapealt veerand sajandit vanem Rein Oja töötas end näitlejaparemikku ja sealt edasi Draamateatri direktoriks…
* Kui Märt aastal 1981 ilmvalgust nägi, maitses tema nüüdne äiapapa Tõnis Mägi üleliidulist menu Moskva olümpiasuveks valminud diskohitiga «Olümpiada». Märdi nüüdne kolleeg ja ämm Laine Mägi õppis kolmandat talve teatrikoolis.
* Kui 1960ndatel naerutasid rahvast Abel & Nõmmik ning 1970ndatel Kibuspuu & Krjukov, siis ligi kolm kümnendit õige tühjalt haigutanud niši täitsid alles nüüd Avandi & Sepp. Kui mõlemas esimeses tandemis haakusid, täiendasid suurepäraselt teineteist Madu ja Hobune, siis nüüd täiendavad teineteist suurepäraselt Kukk (Avandi) ja Koer (Sepp).
* Teatrikoolis polnud Märt Avandi & OttSepp veel sugugi tandem ega «sukk ja saabas». Pedagoogid mäletavad, et Avandi jäi seal kaugelt säravamate kursusevendade Indrek Ojari ja Rasmus Kaljujärve varju. Nii et paljud imestasid, kui siis (l)avastaja Georg Malvius valis lõpukursuselt just Märdi meespeaossa Vanalinnastuudiosse muusikali «Kabaree» (2003).
Veel suurem oli üllatus, kui pärast «Kabareed» esilinastus «Maleva»-film. Kui muusikalis mängis Avandi «üleni hallis» kampsikus ilmetut, vaat, et täiesti näota rolli, siis filmis julmurit. Jurmala foogti Hippolytina oli Avandil NÄGU – ja kuidas veel, mitte vähem kui samas filmis Mait Malmstenil!
* Nii nagu Jan Uuspõllule («Vremjas»), sillutas ka Avandile teed rahva meelde rullnoka roll (Valdis filmis «Tulnukas»). Esimest korda sai ta siis maitsta ka populaarsuse varjupoolt – nokastanud jorsid karjusid tänaval talle järele: «Ouuu, Valdis!»
Tõeliseks hüppelauaks üle-eestilise populaarsuseni sai Avandile aga just superstaarisaate juhtimine koos Sepaga kolm talve tagasi.
Killud-komplimendid žüriis istunud Heidy Purgale – ja kogu rahvas sai võlutud. Seepeale anti juba Eesti Laulu juhtimine. Ja täna kuulub iga enda huumorimeelest lugu pidava eestlase koduvideoteeki «Mina pean Eurovisioonile saama, või muidu suren».
* Aga kolmeteistaastaselt käis-võistles Märt-poiss ise ka «Laulukarussellil». Thea Paluoja laululapsena, nagu Priit Võigemast ja Vaiko Eplikki!
Tunnuslaul Lõvi-Elsa filmist «Born Free» aga Märdi esituses paraku ajalukku erilist jälge ei jätnud. Tol aastal võitis Liisi Koikson, kellega Märt käis nüüd, 16 aastat hiljem detsembris ära ka oma elu esimesel jõulutuuril. Ja äsja olid mõlemad võrdseina nominendid aasta Eesti Muusikaauhindadele…
* Eesti Laulu mulluses finaalis Sepa ja Avandi esitatud pilalaulud omavad pikemat tarbimisväärtust kui enamik toona kõlanud võistluspalu.
Nende kergemuusikalugude autor ja pillimees on Madis Aesma, kes nüüd koos Ans. Anduriga ka ise Eurovisioonile kippus, aga jäi seekord napilt kohaliku poolfinaali ukse taha.
Avandi paroodiat Koit Toome «Nädalalõpust» on Youtube’is klikatud juba kõva 165 tuhat korda. Number, millest enamik meie päris lauljatest pole undki näinud. Koidu originaali on (tänu sellele) klikatud aga lausa üle 245 tuhande korra…!
* Koolipõlves väisas Märt ka väitlusvõistlusi. Ent sellestki mäletavad omaaegsed kaasvõitlejad ainult fakti, mitte konkreetseid saavutusi, kelle Märt siis osavalt «laua alla» väitles.
Euroopa filmigalal Märdi üheks trumbiks saanud hea english pärineb Rapla Ühisgümnaasiumist inglise keele eriklassist. Sama Rapla kooli A-klassist on veerandsada aastat Märdist varem superstaariks sirgunud vilistlane Anne Vaarmann-Veski. Aga ka tähtproua Helle Pihlak-Meri…!
* Pärast keskkooli läks Rapla nooruk ennast otsima Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Proosalisel põhjusel: «Seal oli väike konkurss.» Õppimine seisnes põhiliselt Vana Testamendi tõlkimises. Ja aastaga jõudis vanaheebrea keel talle päris meeldima hakata, aga…
* …Märdist aasta vanem kooli- ja lauluvend, sõber Priit Võigemast, kes õppis juba teatrikoolis, innustas siis ka Märti teatrikooli astuma. Priit kiidab, et Märt on (erinevalt tüüpilisest paindlikult kohanduvast näitlejast) väga tugeva õiglusetundega mees. Nii teatris kui ka väljaspool: «Kui midagi valesti on, siis ütleb. Kui ümberringi käib mingi lauslollus, siis ta ei vaata tuima näoga pealt, vaid sekkub.»
Kui lavakooli 21. lend lõpetas ja jõudis teatritulle, helistas Märt ise peanäitejuht Üllar Saaremäele ja pakkus end Rakverre näitlejaks. Paari aasta pärast kolis ta aga üle Endla teatrisse – pere juurde Pärnusse.
Endla-päevil sai Avandi Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaadiks koos Piret Laurimaaga kui «võluvaimad armastajad» lavastuses «Karge meri».
* «Superstaari» saatejuhi menu märgati ka rahvusteatris: samal aastal kutsuti ta Pärnust ära näitlejaks Eesti Draamateatrisse. Sealsete staaride südamed võitis Avandi kohe esimese aastaga – talle läks kolleegipreemia, meespeaosatäitja Suur Ants 2009 (Alsafi rolli eest noorukitetükis «Mängud tagahoovis ehk Because»).
Märdist kolm aastat noorem Rapla poiss Uku Uusberg teab Märti kui oma vanema venna Andero klassivenda ja sõpra. «Läbi ei saanud me absoluutselt. Vist kohe üldse ei saanud,» on Uku öelnud. «Kui paljud keskkooliealised ikka suudavad taluda seitsmenda klassi «enne ütleb, siis mõtleb» stiilis noorsande. Väärikas oli Märt juba poisikesena, kui ta teleris laulis «Laulukarussellis». Mina olen tema sisukat ja tõelist väärikust alati imetlenud,» kiidab Uku nüüd Märdi sõbra ja kolleegina Draamateatrist.
* Kes ei teaks-naeraks kauboikübarat ja buutse «Kättemaksukontorist» – siidivend Gerdt Maangot… Elus aga ei pea Avandi ise edevust surmapatuks: «Tihtipeale, kui mees ütleb, et ta on edev, siis teda mõistetakse pigem hukka. Minu meelest on edevus hea, sest see on edasiviiv jõud.»
* Õnnelik juhus viis Märdi talle õige naisega kokku «Kabaree» esietenduspeol: «Sealt hakkas kõik vaikselt hargnema. Minu meelest on ta mulle väga õige naine. Sest ta on väga tark. Ja ta on kahe jalaga maa peal. Mina olen natuke udu. Näiteks olen väga halb orienteerumises: võin ühte trajektoori kõndida kümme korda, aga üheteistkümnendal korral ära unustada, kuidas punktist A punkti B mindi. Ta võtab mul käest kinni ja viib õigesse kohta. Tihtipeale tunnetan, et ta nügib mind elus õigesse kohta…» Märdist kolm aastat noorem Liis Katrin õppis ema jälgedes koreograafiks-tantsujuhiks ning veab-õpetab nüüd Pärnus Laine tantsukooli.
Paari laulatusel 11. augustil 2007 peiu kodulinna Rapla kirikus oli tunnistajana kohal ka siis juba aasta ja kolmekuune esikpoeg Albert.
Kui 2009. aastal tabas eesti noori näitlejaid beebibuum, «võistlesid» sõbrad Avandi ja Võigemast, kumb saab enne teistkordselt isaks. Kolmeaastane Albert Avandi pidi endale väikevenna saama juba augusti alguses. Kuid elu tegi omad korrektuurid ning Avandite teine maimuke, poeg Herman sündis perre 17. augustil. Nii sai enne (29. juulil) väikevend Lennarti hoopis Priidu ja Evelin Pange tütar Loviise.
Enne Hermanit aga jõudis ilmavalgust näha ka Hele ja Alo esiklaps Roosi…
