«Mulle meeldib uuesti alustada,» on öelnud näitleja ja kunstnik Rita Raave (60), keda vaadates ja kuulates jääb uskuma õnnelikke päevi. 6. aprillil algas tal uus nullist lugemine. Kuid kas teadsite, et…
Kui kassid hoidvat rohkem kodu kui inimese juure, siis KASSI-AASTAL sündinud Rita puhul see ei kehti. «Olen rändrahva suguharust ja elanud peaaegu igal pool Eestis,» on Rita öelnud. «Üheksa korda elus kolida pidi olema sama kui üks TULEKAHJU ÜLE ELADA.» Rita on elukohta vahetanud vähemalt kõva tosin korda.
Sünnitunnistuse järgi nägi RIITA ilmavalgust Läti piiri ääres MÕISAKÜLAS 6. aprill 1951. Pere elas küll siis Pärnus, kus tollal 24aastane isa Kalev Raave juba peatoimetas ajalehte Pärnu Kommunist. Mõisakülas aga töötas lihtsalt ema Lydia väga hea tuttav.
Soomepärase pika i-ga nimekuju kohta käibib aga perelegend: Rita vanemad olla kartnud, et äkki ei hakka laps ütlema r-tähte – kusjuures, Rita algul ei hakanudki!
Mõni aasta tagasi jõudis Rita ringiga sünnikanti tagasi. Ostnud kunstnikust abikaasa ENN PÕLDROOSIGA Võrtsjärve kanti suvetalu, hakkas neile seal aastaringselt sedavõrd meeldima, et sündis kiire üksmeelne otsus. Nad müüsid Tallinna korteri ja kolisid täiega VILJANDIMAALE Vahtra tallu. Seal kandis on ka Halliste kirik, mille isa KALEV RAAVE (1926–2004) oma viimase elutööna pastorina üles ehitas. Noore mehena käis-aitas Kalev peatoimetajana rajooni(=maakonna)lehti järjele. Tõstnud siis Võrtsjärve kolhoosi heale järjele, suunas partei ta sealt edasi ka Pühajärvele «tõugu parandama». Lõpuks ka pealinna direktoriks Noorsooteatrit tüürima. Valesüüdistustega kaks aastat eeluurimuse all ka kongis istunud mees valis uue tee – temast sai armastatud pastor.
{poolik}
NAGU FRANNY JA ZOOEY. Ritast 13 kuud vanema venna Raivoga kasvas Rita kokku nagu õde-venda Salingeri kultusraamatus «Kuristik rukkis». Kui Raaved läksid kahe väiksema lapsega Võrtsjärve kanti elama (ise Kalev suunati sinna esimehena järjekordset kolhoosi mudast heale järjele aitama), jäid kuuendas-viiendas klassis käinud Raivo ja Rita, et mitte jälle kooli vahetada, kahekesi Tartusse korterisse iseseisvalt elama-majandama. «Kui keskkooli jõudsime, ärgati koolis: kuidas lapsed tohivad omaette elada…?!»
Nii et lõputunnistuse sai Rita juba Elva keskkoolis.
Lisaks neljale koolile käis Rita kahes ülikoolis. Lavakale eelnenud aasta õppis ta Tartus geograafiat. RANITS SELJAS, reisis-matkas Rita, vahel ka ihuüksi, tudengiaastatel läbi hulga planeedikuuendiku jõgesid-järvi ja mäestikke.
Panso-kooli VI lendu võttis Rita vastu Grigori Kromanov. Just samal kevadel, kui valmis saanud oli Kromanovi lavastatud film «Viimne reliikvia». NAGU AGNEST VALIDES oli sel mehel naistele head silma ka nüüd. VI lend on teatrikooli ajalukku kirjutatud kui «ilusate ja andekate tüdrukute kursus».
Teatrikoolis jäi Rita õpetajatele ja kursusekaaslastele meelde KASSILIKU CLEOPATRANA. Panso valis VI lennu näitlejannade plejaadist enda juurde Draamateatrisse Rita Raave, Elle Kulli ja Maria Klenskaja.
Draamateatris alustades oli Rita esimene roll «NUKITSAMEHE» ITI. Metsamoori mängis tookord 32aastane HANS KALDOJA. Paar tegi pulmad aastal 1976, samal suvel kui Rootsi kuningapaar.
Oma kogemusest on Rita öelnud, et õigeks eluks läheb ALLES PEALT KOLMEKÜMNE. Sama kehtib Rita Raave kui näitleja kohta. Kolmkümmend saabus Ritale tema esimese filmi, kus ta mängis peaosa, «Corrida» võtteplatsil. Olgugi, et uje Rita ise häbenes selle filmi pärast silmad peast, aga nii sensuaalset kaunitari polnud ilmselt kogu Nõukogude Liidu ekraanidel enne nähtud. Rääkimata sõnast «sekspomm», mis oli siinpool raudset eesriiet tabu.
Topelttähtis 1983: Kevadel esilinastus «Nipernaadi» – SEEBA KUNINGANNANA ennekõike ta eestlaste teadvusesse ilmselt jääbki. Novembris sündis Rital aga poeg INDREK.
Legend räägib, et kord kui JUHAN VIIDING haigeks jäi, pidi tema asemel tragöödias «Richard III» lapsprintsi rolli hüppama Rita. Lihtsal põhjusel: kellelegi teisele nii väiksed püksid jalga ei läinud. Aastaid hiljem arenes aga just Viidingu ja Raave teineteisemõistmine, millest sündis hulk kahasse mängitud lavastusi. Just neid absurdisärtsuga tükke, nagu «Õnnelikud päevad» ja «Väljakäik», hindab Rita kui hingele kõige armsamaid.
Vastne parlamentäär Juku-Kalle Raid kirjutas kunagi oma ajalehekommentaaris, et kui ta kord tänaval nägi näitlejanna Rita Raavet möödumas, oli tal terveks päevaks tuju taevani ülendatud. Hiljem tuttavaks saanud, on Rita hea meelega Juku-Kalle PUNKARLIKKU SÕPRUSKONNAGA kaasa teinud pööraseid fotolavastusi KesKusi tarbeks.
Paljud NAISED KIIKAVAD talle ainuomast riietumisstiili. Tema pole aga häbenenud second-handi: «Riided on poes mõttetult kallid.» Ning ka moest võtab Rita just ainult selle, mis talle meeldib ja sobib.
Näitlejanna SALAPÄRA ON AHVATLENUD avama ka õige mitut kunstnikku. Ritat on maalinud-joonistanud Imbi Lind, Viktor Leškin… Ja paljudel piltidel muidugi Enn Põldroos, kes on öelnud, et tema Ritale lähemale jõudmise algus oligi portreemaal.
Nüüd on aga Rita omakorda püüdnud mitmele maalile Ennu tabada. Maalikunstnikust mees aga tegi Rita kõrval näitlejadebüüdi. Mõne aasta eest Saueaugu teatritalus esietendunud Becketti «Õnnelikes päevades». TALVE SAABUDES AGA JÄTKASID NAD MÄNGU lähematele sõpradele-tuttavatele oma tollases Tallinna korteris.
Pintsli võttis Rita sõna TÕSISES MÕTTES kätte alles pealt neljakümneviieselt. Tollal galeriid pidanud Eve Pärnaste õhutusel tõi Rita kevadel 1998 välja esimese näituse… Täna on ta sama hästi ka andeka maalikunstnikuna hinnatud näitleja.
Rita õel Annelil (47) on kaks poega. Vennad Raivo (61) ja Riho (50) on aga eesti mehe keskmisest kõvasti tublimad – nii et nelja peale kokku kinkisid lapsed KALEVILE 15 LAPSELAST!
Nagu isaga, on Rital ka POJAGA VEDANUD – ta on järjest kõik koolid cum laude läbinud. Õppinud nii kodu- kui väljamaal ettevõtlust ja tehnoloogiajuhtimist, on Indrek Kaldoja (27), juba kooli kõrvalt Swedbanki tööle võetud noormees, liikunud ametiredelil samm-sammult edasi…
Kui Kivirähki menuraamatut «Rehepapp» hakati filmiks tegema, plaaniti Nõid-Minna rolli Rita Raavet. Paraku jäi see film RAHA TAHA toppama…
RAIVO TRASS, Rita esimene («Nukitsamehe») lavastaja Draamateatris, avastas ta nüüd, 37 aastat hiljem uuest küljest. Vaimusutnud Rita naispeaosast sel talvel esilinastunud Mart Kivastiku filmis «Minu üks sõber», kutsus Trass näitlejanna mängima oma suvelavastusse, nõidade-põletamis-saagasse «Unustatud hinged». Trass kiidab: «Minu-põlve näitlejatest on Rita vägagi olemas!»
Veel hiljutigi teatrilaval publikut SPAGAADI JA HUNDIRATASTEGA ahhetama pannud Rita harrastas lapsena akrobaatikat ja sportvõimlemist. Saab sellega nüüdki hakkama, kui põhjust on. «Vananemine on vaimne,» on ta öelnud. «Ja vanusevahet tunned siis, kui üks on kümneaastane ja teine kakskümmend. Hiljem kõik taandub. Ja kui mehe ja naise vahel on kõik hästi, ei saa nende vahele keegi tekkida.»
