Kaks nädalat pärast kaitseminister Mart Laari sai ajurabanduse ehk insuldi endine Riigikohtu esimees, Riigikogu liige Rait Maruste. Ta on Laarist edukamalt paranenud.
Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva, 15. märtsil tabas reformierakondlast Rait Marustet (58) tema Tallinna üürikorteris isheemiline insult. Tema ajuveresoon sulgus trombi tagajärjel ja teda haaras osaline liikumisvõimetus.
«Mind päästsid mu enda võitlus elu eest ja naabrid, kes kutsusid abi, ning PERH-i (Põhja-Eesti Regionaalhaigla – toim) arstide kiire ja oskuslik, kuid riskantne töö,» lausub Rait.
Kui Mart Laari (52) niitis insult inimeste seas, kursuseõe sünnipäeval Pelgu-linnas, siis Maruste oli üksi kodus ja pidi omapäi hakkama saama.
«Mu süda oli rütmist väljas, mida ma ise ei tundnud, veri oli paks ja tekkis tromb. Insulti pole võimalik ära hoida, kuid ilmselt on vaja täpselt teada oma seisundit ja riske, sealhulgas ka abi kutsumise võimalusi,» räägib Rait. «Kui olete paralüseeritud ehk piiratud liikumisvõimega, siis võib nutitelefon osutuda täiesti kasutamiskõlbmatuks – sellel on vaja näpuga sirvida, klahvid avada, number valida ja rääkida.»
Maruste oletab, et tema insult tekkis mitme asjaolu õnnetu kokkulangemise tõttu. Ta ütleb, et pole elu jooksul nii palju sõimata saanud kui viimasel aastal Riigikogus. «Ilmselt võtsin liiga tõsiselt. Säästkem üksteist, midagi ei jää mõjuta.»
Maruste oli aastatel 1998–2010 Eestist nimetatud kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus Strasbourgis ja unustas siinse mudamaadluse. Strasbourgis leidis ta ka uue armastuse Euroopa Inim-õiguste Kohtu kohtunikuna töötava rootslanna Elisabet Fura Sandströmiga, kellega abiellus.
{poolik}
Taastumine võtab aega
«Paranen jõudsalt, kuid see ei lähe kiiresti. Organism vajab aega, et uuesti kohaneda,» ütleb Rait. «Ma olen korralike eluviisidega, ei suitseta, alkoholi tarvitan mõõdukalt. Kaalu peab vähendama ja rohkem tuleb tähelepanu pöörata toitumisele. Eelistada tuleb tervislikku, lahjat, kuid mitmekesist toitu. Vererõhku peab regulaarselt kontrollima ja ma pean elu lõpuni verevedeldajat võtma. Kindlasti on vajalik mõõdukas kehaline aktiivsus. Ma tegin ehk liiga järsult ja jõuliselt.»
Maruste peab ennast oma eagrupis keskmisest aktiivsemaks spordimeheks. Ta tegeleb tennisemängu, suusatamise ja golfiga.
Märtsi keskpaigaks oli aga lumi suusaradadelt läinud ning golfi ja aiatööde hooaeg polnud veel alanud. Nii polnud võimalik jätta muresid suusarajale.
Sõim ja meedia peks
Marustele on ette heidetud kodanikujulgust meedias sõna võtta. 27. jaanuaril avaldas Eesti Päevaleht tema arvamusartikli, mis käsitles noore Eesti demokraatia sünnivalusid ja jõuorganisatsioonide rolli selles. Maruste küsis, kas prokuratuur ja kapo suudavad tõrjuda mõjuvõimu ärakasutamise kahtlusi. Küsimus oli ilmselt õigustatud, sest väga paljud Eesti kohtuasjad jõuavad Euroopa Inimõiguste Kohtusse välja.
«Arvamusartikkel ilmselt ei puutu asjasse, pealegi on ebaselge, kumb rohkem hävitab, kas väljaütlemine või endas kandmine,» sõnab Maruste. Ta tunnistab, et meedia ja netikommentaatorite agressiivsus häirib teda.
«Meedia, anonüümsed netikommentaatorid ja osaliselt ka niinimetatud kodanikuühiskond väljendab end vahel üsna mustvalgelt ja agressiivselt. Olles tosin aastat Prantsusmaal elanud ja liikunud rahvusvahelises seltskonnas, pole ma selle stiiliga harjunud,» kurdab Maruste.
Riigikogu liige on poliitilise võitluse keskmes – ta saab pihta vaenlastelt, aga vahel ka omadelt. Süda ja veresooned peavad sellele stressile vastu pidama.
«Ma ei arva, et oleksin erakonna sees kuidagi kriitikatule alla sattunud, kuigi ka seal on kohati «kollektiivset mõtlemist» ja liberaaldemokraatliku ilmavaate majanduslikku tõlgendamist,» sõnab Maruste ja lubab edaspidi enda keha eest paremini hoolt kanda.
