Käisin hiljuti tööasjus Ukrainas ja rängalt eksivad need, kes arvavad, et ma seal trenni ei teinud.  Tegin ja nägin linna ja sain ka kõik olulise tehtud!  

Pidev tööga seotud lendamine on tegelikult osa minu elust. Lennujaamad,  ootamised, kohvriotsas passimine. Väsitav,  aga ka kasulik aeg,  sest see on üks väheseid aegu, millal saan lugeda raamatuid.  Puhkusele ma ei soovita minuga tulla, sest see on tavaliselt jube igav- teile, ma mõtlesin loomulikult. Mina saan raamatute seltsis veeta vaikuses nädalaid. Ühel kahekesi reisil ohkas pärast kahte nädalat vaikust, igavusest rolleriga kogu saare kümme korda läbi sõitnud ja päikese käes peesitamisest põlenud elukaaslane, et no millal ometi sa tuled sealt raamatute vahelt välja. Mina aga tundsin, et kui veel tuul lehte ka keeraks, siis ei liigutaks ma ennast üldse- aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Nimelt,  sellel reisil sööstsin lennujaamas mõnuga raamatu „50 halli varjundit“ kaante vahele, mis on täis suhteid ja  seksi. Ühesõnaga lugemist,  mis võibolla veidi  erutab,  kuid ei väsita.

Igavusest saatsin elukaaslasele ka mõned katkendid lopsakat ja üdini sensuaalset teksti- noh lihtsalt, eks. Ja siis lende vahetades,  kui kord taas telefoni sisse sain, oli mul kodustelt sõnum, et kellele sina vahepeal siin sõnumeid saadad, et meile koju helistab hüsteerias naine, kes karjub tütre peale,  et jätku ma ta mees rahule! Neil peres kaks last ja miks ma neid piinan ja nende pere laastan! Olin keeletu ja esimene, mis mul paanikas hinge lendas oli mõte-kurat, kuhu ma nüüd need sõnumid ometi saatsin.... Käte värinal valin kodu numbri ja saan selgituse tütrelt, kes oli  kõnele vastanud- hüsteeriliselt nuttev naine kärkinud ja sõimanud kuni tütar teda tagasihoidlikult peatas selleks, et uurida,  kellega te tahate rääkida- mina olen ju laps- naine oli vastu kisanud, et kelle laps sa oled? „Krista Lensini laps“,  vastas tütar nõutult, mis peale telefonist kostis õudusest kiunuv heli ja siis vaiksed sõnad „oih, vale number“ ja telefon virutati hargile. Jeesus - vot sulle „50 halli varjundit“- teinekord preilid ikka valige silmad lahti numbreid,  kellel tuju karjuda väikeste laste peale! Hihiii- no öelge ometi - milline kokkusattumus. :) Ah jaa, need mahlakad  katkendid raamatust sai siiski minu elukaaslane, aga ta polnud lihtsalt  jõudnud mulle veel vastata.

Peale selliseid seiklusi tulin maa peale tagasi ja hakkasin kiiresti Siiri, Viimsi Spa spordiklubi 
jõusaali- ja personaaltreener ning rühmatreener, poolt soovitatud harjutustega pihta. ( Pulss oli juba niigi kõrge, nüüd oli vaja veel võhm järele vedada:)   Neid tubaseid harjutusi vaata galeriist, eks!

Head numbrite valimist ja võimlemist!