Värskes KroonikasJaak Joala kunagise ansambli Radar klahvimees Aare Põder kummutab arvamuse, justkui oleks laulja viimastel aastatel erakuelu eelistanud! Põder meenutab Joala 65. sünniaastapäeva eel kadunud sõpra, rajusid seiku Radarist ja filmi «Teisikud» sündi.

Radaris oli sport au sees. Meil kõigil olid rulad, mis tolle aja kohta oli muidugi midagi ennenägematut – Venemaal vaadati meid nagu imeloomi, kui me mööda tänavaid, kontserdiplatse või kontsert- ja spordihallide pikkades koridorides nendel ringi sõitsime. Mängisime ka tennist. Paap Kõlaril oli vahel ka purjelaud kaasas. Kui sattus olema mingisugune järve- või jõeäärne kontserdikoht, ta ikka kasutas juhust. Ma ei kujuta ette, kuidas mulle praegu rula istuks, aga rattaga käin küll sõitmas.

Meenub ka kiilaksajamine, aja peale söömised – kes neelab näiteks viis seljankat viie minutiga! – ja dieedipidamine. Ma ei mäletagi enam, kust see kiilaksajamise idee tekkis, aga selliseid asju ikka esines, et me arutasime omavahel, kui suure summa eest oleks keegi nõus üht või teist rumalust tegema. Olime Radariga parasjagu Groznõis, kui tasahilju läks see kiilaksajamise mõte veerema. Ma olin esimene, kes nõusse jäi. Kui õigesti mäletan, sain selle eest 130 rubla, mis oli mõne inimese kuupalk...

Loe pikemat lugu Radari meeste seiklustest selle nädala Kroonikast. 

Värskes Kroonikas veel: