«Lapsepõlves mulle ei meeldinud maal suvilas käia, see oli tõeline piin. Alles siis, kui sain emaks ja hakkasin Jasnaga siin aega veetma, armusin sellesse kohta. Kui ma suvilasse tulen, satun justkui tagasi lapsepõlve, tunnen ennast taas 12-13aastasena ja see teeb mind õnnelikuks!» lausub nõid Nastja. 

Tema pere soetas suvila ligi kakskümmend aastat tagasi ning sellest ajast peale mööduvad siin Nastja pere, tema ema ja vanaema suved. Vanema põlvkonna naised teevad siia esimesed sõidud juba märtsis, et tuua istikuid ja pista seemned mulda. 

Pikemat lugu Nõid Nastjaga saad lugeda sügisesest Kroonika kodu-erist!