Tom Hardy (38) võib ju kinolinal laineid lüüa, kuid filmibisnis läheb talle üllatavalt vähe korda. Talle ei meeldi filme vaadata ja ammugi ei taha ta neist rääkida.

Paraku pole filmide „Mad Max: Raevu tee" ja „Legend" staaril rääkimisest pääsu. Sestap ütleb ta, mida mõtleb, isegi kui see küsijatele ei meeldi. Endise narkomaanina on ta endale Hollywoodis teed rajanud oma reeglite järgi. See on taganud talle karismaatilise staari oreooli, mis võimaldab tal endiselt Hollywoodi tänavatel tundmatuks jääda. Ta tunneb oma valitud ala läbi ja lõhki ning näib, et ta peab stsenaristidest rohkem lugu kui režissööridest.
„Stsenaristil pole mitte midagi, kui ta maha istub. Ta kirjutab, ja sünnib lugu," räägib ta. „Siis tuleb trobikond näitlejaid, ja inimestel on, mida vaadata. Siis tuleb kolmas inimene ja ütleb: „Mulle tõesti meeldib see, mida te, mehed, siin teete. Ja kui te teete seda nii, nagu mina seda näen, siis võib sellest midagi sündida." Osake minust küsib alati, mida see mees siin teeb. Režissöör, kes pole midagi kirjutanud, ütleb: „Usalda mind!" Ma küsin vastu, et millega."

Raske näitleja
Hardy teab, et temaga pole kerge töötada. „Kui sa tead, mis on hea, kui sul on avatud meel ja kui sa usud, et miski läheb valesti, siis sa parem ütle seda kõva häälega ja ära hooli sellest, mida arvavad inimesed, kes ei taha seda kuulda," kärgib ta. „Kui sa ütled, et miski peab muutuma, miski on valesti, me ei saa sellega hakkama, siis nad ei taha seda kuulda. Nii saad sa endale „raske näitleja" maine. Kõik tahavad olla suurepärased. Kui sa taotled suurepärasust, kui seda sinult oodatakse, siis mina ootan seda ka teistelt."
Filmis „Legend" testib Hardy „uut lihast", kehastades Briti biseksuaalsetest kaksikvendadest gangstereid Ronnie ja Reggie Kray'd, kes valitsesid Ida-Londonit 50ndatel ja 60ndatel. „Näitlemisväljakutsena oli see miski, mida ma polnud varem teinud," räägib Hardy kaksiknäitlemisest. „Ma ei usu, et Brian Helgeland nägi mind mõlemas rollis, aga ta tõesti tahtis, et ma mängiksin Reggie't ja mina tõesti tahtsin Ronnie osa. Asi lõppes õhtusöögiga, milles ma ütlesin: „Kui sa annad mulle Reggie, siis ma annan sulle Ronnie." Me pidime välja mõtlema, kuidas see toimib."

Must minevik
Hardyl on olnud ka väga raskeid aegu. Kirjanikust isa ja kunstnikust ema pojana Londonis üles kasvanud poiss hakkas 13aastaselt jooma ja crack-kokaiini tarvitama, jäi autovarguste ja relvakandmisega vahele ning veetis tihti nädalaid vanglas. 19aastaselt osales ta modellikonkursil ja sai mõneks ajaks isegi töölepingu. Ta õppis Londoni draamakeskuses näitlemist, kuid õpingud jäid katki, kui ta sai rolli miniseriaalis „Band of Brothers".
Joomise ja uimastisõltuvuse pärast purunes tema esimene abielu. 2003. aastal võttis ta end käsile ja võõrutas pahedest. „Ma tahtsin, et isa võiks minu üle uhke olla. Ma hakkasin näitlema, sest ma ei teadnud, mida muud võiksin ma teha. Ma leidsin näitlemisest distsipliini, mille juurde ma tahan ikka ja jälle tagasi tulla. Näitlemine päästis mind hullumisest."
Täna on Hardy õnnelikult abielus näitlejatar Charlotte Riley'ga. Mõni nädal tagasi said neist ka lapsevanemad. Hardy'l on lisaks oma endise kallima Charlotte Speediga seitsmeaastane poeg Louis.
„Lapsed sunnivad sind vaatama, kuidas sa oma elu elad," räägib ta. „Ma tegin palju vigu ning mu ema ja isa kannatasid selle all. Lapsed teevad isekale käitumisele kiiresti lõpu peale."