Los Angeleses resideeriv Nexuse endine laulja ja sooloartist Janne Saar (29) filmis Lahemaa pargis video oma loole "Meeting The Wolf", kus ta suudleb ennastunustavalt näitleja Jonathan Petersoniga.
"Kui video idee autor ja režissöör Tanel Toom (Toom võitis esimese eestlasena Oscari tudengifilmide kategoorias 2010. aastal filmiga "Pihtimus" - toim) selgitas, et tuleb suudelda, arvas ta, et seda teeb minu eest näitleja, kuid olin ise sellega nõus!" seletab Janne. "Nägin oma videopartnerit ehk Hunt-meest Jonathani esimest korda alles võtetel vahetult enne suudlusstseene, läksin tema juurde ja küsisin, kas tohin sind suudelda? Tegin seda, et sulatada jääd ning võtetel läks tänu sellele kõik hästi - tundsin ennast mugavalt, kõik sujus. See tuleb üks väga müstiline ja romantiline video, usun, et üheski Eesti muusikavideos pole sellist suudlemist veel olnud!"
Kas Janne oli oma jah-sõna suudlusstseenideks andes arutanud seda ka oma teise poolega? "Ütleme nii, et mul on keegi tõesti olemas, aga ma räägin oma kallimast avalikult vaid siis, kui suhe jõuab abiellumiseni. Sel korral ma tema arvamust ei küsinud, lihtsalt tegin oma tööd ja hiljem mainisin, et sellised stseenid tulevad," leiab Janne ja usub, et inimene peab mõista teise poole tööspetsiifikat.
Kui Janne lahendas intiimsed hetked välgukiirusel, siis võteteks valmistas ta ennast lausa kaks nädalat. Nimelt tuli tal karges oktoobrikuus paljajalu metsas õhukeses minikleidis liikuda ja isegi läbi madala veekogu astuda. "Kartsin väga haigeks jääda ja et seda ei juhtuks, hakkasin kaks nädalat enne võtteid jooma teed meega ja astelpajumahla. Usun, et see toimis ja tõbiseks ma ei jäänudki!"
Ehkki talle väga meeldib Eesti ja siin on Janne pere, ei kavatse ta tagasi kodumaale kolida: "Kliima on just see, mille pärast ma tagasi ei taha. Oktoobrist aprillini on Eestis ikka päris külm ja kole aeg."
Eelistab ta siis Los Angelest ka lauljakarjääri pärast? "Kui minu käest küsib keegi veel, kas ma elan LAs, linnas, kus kõik teevad karjääri, samuti lauljakuulsuse pärast, hakkab mul lausa halb. Siin huvitab inimesi vaid see, kes sa oma ametilt oled ja kas võid talle kasulik olla. Kui mitte, pole sa tema jaoks keegi," avameelitseb Janne. "Ma ei käi siin eriti väljas ja mul on väga väike suhtlusringkond, veedan palju aega kodus, suured nohikuprillid ees, ja teen arvutis tööd. Kirjutan laulusõnu, muusikat, pean blogi. Iga hommik mediteerin, teen tihti joogat ja käin jooksmas," räägib Janne. "Paljud minu sõbrannad on mind isegi kodus istumise pärast nahutanud, kuid ma ei arva, et see on halb. Üleüldse, mulle ei meeldi ülerahvastatud kohad ja kui ma olin teismeline, siis ma isegi minestasin sellistes rahvarohketes kohtades nagu buss või kontsertsaal. Seltsielu ei ole minu jaoks, leian, et muusikat saab teha ka teistsugust elustiili elades. Viimasel ajal olengi keskendunud oma uuele plaadile ja olen väga tänulik, et leiva teenimiseks teistsugust tööd tegema ei pea."
