"Et ma inimesena üksi jään, seda hirmu mul ei ole. Aga selles vanuses tekib see hirm küll, et kui sind tabab insult või infarkt ja sul ei ole inimest kõrval – no siis on suht kindel minek! Selle peale olen küll mõelnud. Praegu mul mingeid sümptomeid pole veel esinenud, aga ma ju ei tea, mis juhtub kümne aasta pärast,“ ütleb näitleja, lavastaja ja Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse nõunik Eero Spriit.
„Et jah, tervise seisukohast oleks kindlam, kui sa elad kellegagi koos või ühes majas või sinu läheduses on lapsed või lapselapsed. Et nad igaks juhuks hoiavad silma peal vanainimesel. Hehehee... Mul on pikaaegne suhe, mis on kestnud juba kaheksateist aastat, aga... Me oleme selle perioodi jooksul pisteliselt ka koos elanud, aga ka mitte jälle päriselt. Selles mõttes olen säilitanud ikkagi ka oma korteri, sest seda julgust ja usku – jääda lõplikult kokku! – minus nagu enam ei ole. Võib-olla see pikaajaline suhe ongi nii kaua kestnud ka seetõttu, et kui on tekkinud eriarvamused, on olnud võimalik istuda autosse ja sõita ära oma koju. Et siis kahe päeva pärast uuesti helistada – mis me siis nüüd teeme!“
Loe Eero Spriidi avameelset intervjuud selle nädala Kroonikast.
