MEENUTAME | Angeelika Kang ja Märt Osula abiellusid kuuma Itaalia päikese all

Värske Naistelehe kaanestaar on Angeelika Kang-Osula, kes räägib enda igapäevatoimetustest, elust meesperega ning enda neljajalgsetest sõpradest.

Sedapuhku meenutame täispikkuses lugu Angeelika elu ühest ilusaimast hetkest - abiellumist Märt Osulaga.

26.08.2016 | Pulmad kuuma Itaalia päikese all

„Võitlesin pisaratega, kui laskusin oma vanema poja Steni käevangus veinimõisa trepist alla altari poole. Minu kallis ema oli pisarates, ta oli seda hetke kaua oodanud…“  kirjeldab hetke enne tseremooniat makroonikuninganna Angeelika Kang, kes kannab nüüd ka oma abikaasa nime.

Telesarjast „Eesti parim pagar“ tuntud Angeelika Kang-Osula ja ettevõtja Märt Osula tutvus sai alguse pea kolm aastat tagasi. Samal suvel oli Angeelika ühes äripartneriga avanud Kadrioru tiigi veerel Katharinenthali kohviku, askeldamist terrassil jagus hiliste õhtutundideni. Ühel sellisel õhtul sai Angeelika kõne oma tuttavalt, kes lubas terrassilt läbi astuda. Kohale ilmus tuttav koos Märdiga, kes oli seltskonnas äärmiselt tagasihoidlik ega pööranud Angeelikale erilist tähelepanu.

Angeelika üllatuseks helistas aga Märt talle juba järgmisel päeval ja kutsus Katharinenthali terrassile lõunale. Paar kihlus kaks aastat hiljem valentinipäevareisil, kui Märt Pariisis ühele põlvele laskus ja oma ettepanekuga Angeelikat südamepõhjani üllatas!

Eelmisel nädalavahetusel tähistasid Angeelika ja Märt oma suhet romantilise ja kauni pulmapeoga Põhja-Itaalias, ümbritsetuna oma perest ja lähedastest sõpradest.

Kodumaal või võõrsil?

Pea aasta kestnud pulmade organiseerimisega alustati eelmise aasta augustis. Appi tõttas pruutpaari ühine hea tuttav, pulmakorraldaja Gätlin Tanni, kellel oli just värskelt selja taga Itaalias korraldatud pulm. Mõte pulmad Itaalias pidada hakkas järjest enam meeldima ka Angeelikale. Märti tuli veidi veenda. Kodumaal oleks ju samuti olnud tore pidu pidada, kuid eelmise aasta vihmane ja jahe suvi aitas langetada lõpliku otsuse, et juba ainuüksi ilmagarantii pärast võiks pulmad kaugel lõunas pidada.

Selle aasta jaanuaris külastaski pruutpaar Gätlini soovitatud Aqui Terme linna Piedmontes. Neile oli suureks abiks kohapeal elav eestlanna Karolina, kes tutvustas mitut villat ja veinimõisa.

Äratundmisrõõm saabus 17. sajandist pärit veinimõisa Villa Delfini hoovi jõudes. Kompleksi peavad kolm sarmikat õde, kes võlusid noorpaari lõplikult ära!

Kutsusid kokku unistuste tiimi

Tänu pikale ettevalmistusperioodile sujus kõik õigeaegselt ja läbimõeldult. Esimestena said pulmakutse noorpaari unistuste meeskond – ilulooja Mammu, fotograaf Stina Kase ja filmimees Toomas Vardja. Samuti oli Ööbiku gastronoomiatalu omanik ja tippkokk Ants Uustalu nõus pärast eelmise aasta pagarisaadet oma vapustava naiskokkade tiimi Mari ja Külliga pulma appi tõttama.

Pulmatordi valmistamise väljakutse võttis vastu Angeelika suurepärane kondiiter Ilvi. Kõik pruutpaari ja nende laste kohvrid olid täis kondiitri töövahendeid. Seal leidus isegi pastamasin suhkrukaunistuste tegemiseks! Marja- ja puuviljapüreed tordi ja makroonide valmistamiseks, lisaks metallist pulmatordialus ja makroonipüramiid. Ühesõnaga – mitukümmend kilo kaupa, et kondiiter saaks oma tööd tõrgeteta teha.

Kostüümid toodi autoga Eestist

Pulmajookide, kolmeliitriste Franciacorta vahuveinipudelite transportimine osutus oodatust keerulisemaks protsessiks. Aasta varem sai sõbranna vahendusel pulmadeks tellitud sealtsamast Itaaliast suur kogus, kuid… tagasi riiki seda toimetada oli väljakutse! Õnneks aitasid sõbrad Sepo ja Maidu, kes mõlemad otsustasid sõita pulma oma autoga ja aitasid pruutpaari sellega hädast välja.
Lisaks sai sõber Maidule osaks veel üks äärmiselt vastutusrikas ülesanne – võtta oma auto peale pruudi pulmakleit ja Märdi pulmaülikond. Need jõudsid turvaliselt kohale vaid päev enne tähtpäeva. Pulmakleidi ja ülikonna tegijaks valisid Angeelika ja Märt Lilli Jahilo, kes uskumatu pühendumusega disainis täiusliku kleidi ja ülikonna.

Ootamatu tõrge!

Pulmapäev oli täiesti stressivaba, see algas pruutpaari jaoks hotellis koos sõpradega hommikusööki nautides. Samal ajal tegi meikar Mammu kauniks pruutneitsid ja pruudi ema. Kõige viimaks ka pruudi. Kõige suuremaks abiks oli pulmakorraldaja Gätlin, kes ei vaevanud pruuti küsimuste ega probleemidega. Koos oma kohapealse abilise Karolina, kondiitri ja kokatiimiga oli ta eelnevatel päevadel läbi kohalikud turud, väikesed liha-, kala- ja juustupoed ning kohalikud Piedmonte veinitootjad, et valida välja parimatest parim kohalik tooraine.
Meisterkokk Ants Uustalu jaoks oli paras väljakutse tooraine tellimine. Selgus, et itaallased augustis puhkavad ning liha ja kala oleks pidanud juba juulis ära tellima… Õnneks aitasid Karolina ja Villa Delfini perenaised kogu tooraine viimasel hetkel ära tellida. Antsu idee oli võimalikult palju värskeid köögivilju ja mereande kasutada, samuti ilmakuulsat Piedmonte valget veiseliha. Teades Antsu tundlikku maitsemeelt, sai ta kokku fantastilise menüü, mis oli silmale ilus ja maitsemeeltele hõrk kooslus. Suurte kogemustega kokk Uustalu oli tõsiselt vaimustunud austritest – nii suuri polnud tema silmad veel kunagi näinud.

Hilisem eine, mis koosnes austritest, sinimerekarpidest ja hiidkrevettidest, samuti kohalikest erinevatest kitsejuustudest ja sinkidest, serveeriti pärast keskööd veinimõisa võlvidega siseruumides. Iga käigu juurde pakuti Antsu poolt sobitatud Villa Delfini veine.

Vangerdused pulmatordiga

Pulmatordi valmimise lugu on täiesti omaette teema! Loomulikult oli see Angeelika kondiitrile Ilvile meeletu stress valmistada pulmatort oma ülemusele!

Aastate jooksul on tandem Ilvi ja Angeelika teinud oma klientidele lugematul hulgal uhkeid pulmatorte. Küsimus oli aga, millist torti soovib Angeelika? Sellele ei osanud vastata ka Angeelika ise…

Pikkade mõtiskluste saatel saadi kondiitriga nii välimuse kui ka sisu osas plaan paika. Ent suvel suutis saate „Eesti parim pagar“ salvestus ja finaal Angeelika plaanid segi lüüa. Ühe osaleja tort inspireeris pruuti sedavõrd, et ta muutis oma pulmatordi retsepti ära viimasel hetkel. Lõpptulemusega, nii välimuse kui ka sisu osas, jäid kõik ülimalt rahule.

Vabaabielu oleks vegeteerimine!

Angeelika ja Märt registreerisid oma abielu paar päeva enne Itaaliasse sõitu. Ametlik osa algas laulatusega, mille viis läbi Märdi sõber, Võnnu kirikuõpetaja Urmas Paju.

„Võitlesin pisaratega, kui laskusin oma vanema poja Steni käevangus veinimõisa trepist alla altari poole. Minu kallis ema oli pisarates, ta oli seda hetke kaua oodanud…“ meenutab pruut hetke enne tseremooniat. „Ma olen alati unistanud abielust, minu vanemad on olnud abielus juba pea viiskümmend aastat ja pean seda ühist liitu väga oluliseks. Ka Märt pooldab vanu häid traditsioone. Tema meelest on vabaabielu vegeteerimine.“

Õhtujuhiks oli Marko Reikop, kes juhatas peo sisse, rääkides külalistele tervitusjoogi ja suupistete nautimise ajal Piedmonte piirkonna veinide valmistamise eripärast ja Acqui Terme linna ajaloost. Õhtu jooksul mängiti lõbusaid mänge, mida Marko Reikop viis läbi ikka temale nii omase soojuse ja sarmiga.

Meeldejääv pidu herilase torkest hoolimata

Pulmapeole olid kutsutud paari kõige lähedasemad. Pere, mis koosnes 22 inimesest, ja kallimad sõbrad. Kokku oli 60 külalist. Angeelika poolt olid kohal pojad Mark ja Sten, ema ja isa, õde ja vend peredega. Märdi poolt pojad Mihkel ja Mattis, ema ja õde perega. Angeelika ja Märdi kokku neli poega olid peiupoisteks. Pruutneitsite rollis olid Angeelika vanema poja elukaaslane Arinda, õde Ave, sõbrannad Merit ja Sirli. Meriti abikaasa, hollandi florist Peter Boeijkens tellis pulmapaiga dekoreerimiseks ja kahe pruudikimbu tegemiseks lilled Hollandist. Üks kimp läks viskamiseks, teine jäi pruudile. Mõisa dekoreerimiseks kulus kaks päeva, abiks olid head sõbrad Merit, Karin, Kristiina ja Enn. Kohapeal mängis Itaalia bänd ja hommikutundideni valis muusikat kohalik DJ.
Viperustest siiski ei pääsetud. Peig Märt sai kaks päeva enne pulmi herilase käest jalast nõelata ja tekkis nii tugev tüsistus, et tal oli probleeme nii kõndimise kui ka kinga jalgasaamisega. Nii pidi paar oma hoolikalt ettevalmistatud aeglase pulmavalsi ära jätma ja piirduma viini valsiga – seegi valmistas peiule tõsist valu, sest jalale oli raske toetuda…

Pruutpaarile möödus see õhtu justkui mulli sees! Külaliste sõnul oli pulm väga kaunis, loomulik ja meeldejääv. Pruutpaari sõnul tegid aga pulma eelkõige eriliseks inimesed, kes aitasid selle kauni päeva ellu viia – kes olid nii kaugele kohale sõitnud, et osa saada pruutpaarile nii olulisest elusündmusest.
Terve väike Acqui Terme linn kihas eestlastest ja muutis pulmanädala äärmiselt lõbusaks. Pärast pulmi tähistati pereringis veel Angeelika õe sünnipäeva, mis kulmineerus sellega, et Märt mängis kohalikus restoranis kitarri – koos võeti üles laul „Kaugel külas“.

Itaaliast suundus vastabiellunud paar kümnepäevasele pulmareisile Sardiiniasse.