EKSKLUSIIVSED PILDID: Lauluväljaku bossi Riho Rõõmuse luksuslikust häärberist mere ääres!

Värske sügisene Kroonika kodu-eri on nüüd müügis ja sedapuhku viskame pilgu kullafondi ning meenutame põnevaid lugusid möödunud aasta sügisest! 

SÜGIS 2016 | Rõõmus kodu mere ääres

Vaade, mis Kadri Helena (48) ja Riho (56) Rannamõisa kandis asuva villa akendest avaneb, pole miljonivaade – see on väärt kordades enamat, mitut miljonit.

Apelsinikarva loojanguid, meetooni päikesetõuse ja sinavat merd on Riho seal nautinud juba kuusteist aastat. Kadri valmistub uhkes elamises tervitama neljandat sügist. Enne Rihoga abiellumist oli City Tervisekliiniku ühe omaniku Kadri koduks Nõmmel asuv pisike hubane maja, Rihoga kokku kolides tuli see ära müüa.

„Gaya võib teid oma haukumisega ehmatada, aga ärge kartke – päris kindlasti ta ei hammusta. Britit ärge igaks juhuks silitage. Ta on rahulik, kuid võib olla äkiline,“ tutvustab Kadri väravasse vastu jooksnud koeri ja juhatab meid seejärel majja. Beagle’i tõugu Briti sammub enesekindlalt oma pessa, kus ta meid jälgima asub. Noorem ja sotsiaalsem segavereline Gaya lööb külaliste jalgade ümber tantsu ja nuusutab nad põhjalikult üle.

Gaya tõi Riho koju viis aastat tagasi varjupaigast. Üheteistkümneaastane Briti saabus majja kolme aasta eest koos Kadriga. „See, et ta veidi umbusklik on ja ampsata võib, on ilmselt elumuutusest. Briti on nii-öelda minu koer ja tal käib Gayaga siiani olelusvõitlus, et kelle sõna maksab,“ räägib Kadri. Enne Rannamõisa jõudmist elasid Briti ja Kadri Nõmmel, kus neil oli väike, kauni roosiaiaga maja. Selles majas elas pool aastat ka Riho, kes neli kuud pärast Kadriga tutvumist sisse kolis. „Olin seal aja, mil mu eelmine kooselu lõpetatud sai. Aasta hiljem tulime koos Kadriga siia.“

Valik, kas ühiseks koduks saab Kadri elamine või Riho oma, oli raske, kuid otsus tuli teha.

Võõras silm ei märka, et Rõõmuste elamises on midagi viltu, kuid Riho teab täpselt, mis muutmist ja kõpitsemist vajaks.

„See on minu esimene maja ja julgen öelda küll, et teise maja teeksin juba teistmoodi. Öeldakse ju, et esimene maja ehita vaenlasele, teine sõbrale ja kolmas endale. Ma täitsa usun seda,“ ütleb ta. Täna oskaks Riho ökonoomsusfaktoreid paremini arvestada ja sellest lähtuvalt praktilisemaid otsuseid teha.

„Kui arhitekt mulle 1999. aastal projekti näitas, siis oli entusiasm suur. Mul polnud ettekujutust, millega võiksin ja peaksin arvestama. Mulle pandi ideed ette ja ma muudkui vastasin „jaa-jaa, teeme ära!“ räägib Riho. „Üheks suuremaks muutuseks on õliküttelt vesisoojuspumbale üleminek, sest õli hind kerkis vahetult peale maja valmimist uhkelt. Selle kasutamine ei olnud enam rahakotisõbralik. Töö tuli ära teha. Midagi tuleks veel ette võtta, et maja küttekulud veelgi ökonoomsemad oleksid. Mulle meeldivad kõrged laed, avarad ruumid ja aknad ning neist loobuda ei tahaks. Samas tõstavad just need kulusid. Mõtlesime, et saaksime ehk lükandseintega ruume paremini tsoneerida ja hoiaksime nii osasid ruume soojematena.“

KAMIN ON KASUTU

Heledates kreemikarva toonides disainitud elutoa keskel ilutseb valge läikiv tiibklaver. Selle soetas Riho Olümpia hotelli varieteest aastaid tagasi „olematute rublade eest“. Ta oli õigel ajal õiges kohas ehk platsis siis, kui hotelli vana vara likvideeriti ning pille uute vastu välja vahetati.

Klaveri juures kõrguv kamin on Riho sõnul püsti veel vaid loetud päevad. „Kui aus olla, on see algusest peale olnud lihtsalt ilukamin, millel funktsionaalsus puudub. See ei tõmba hästi, mistõttu plaanime selle asemele ahju ehitada.“
Rõõmustele meeldib saunas käia. „Olen Lüganuse kandi poiss, Püssist. Kasvasin talumajas. Meil olid lehmad, lambad, kanad, sead ja koerad. Tõeline maaelu! Kui ema hommikul tööle läks, jättis ta lauale pika nimekirja, mis kõik oli vaja teha. Kõik sai tehtud!“

Ka Kadri pole siidikinnastes sündinud. Tema tegi maatöid suviti Jõgeval vanaemal abiks käies. „Elasin lapsena Tallinnas korteris, aga mu suved möödusid maal. Seal sai korralikult toimetatud. Usun, et sealt on saanud alguse ka minu armastus lillede vastu ning soov näpud mulda pista.“

TÕI OMA ASJADEGA OMA HÕNGU KAASA

Kadri lõikab lahti äsjavalminud lõhepiruka ja valab tassidesse valge tee. „Tead, ma ei salga üldse, et siia tulemine oli minu jaoks päris raske. Mulle tundus see maja üüratult suur! Minu oma oli ju pisike. Mõtlesin, et kuidas see minu koduks saaks, et õige tunne tekiks,“ räägib ta. Tunne siiski tekkis, täpsem on öelda, et see tekitati. Õiget hõngu aitasid luua vanast kodust kaasa võetud armsad esemed.  

Söögilaud, mille taga me istume, on vana ja väärikas. See, oma kolm meetrit pikk, laud jõudis Rõõmuste koju vanakraamipoest. „See on väga lahe laud! Sellist tänapäeval vaat et polegi. Seda annab pikemaks ja lühemaks teha. Selle taga sai maha peetud ka meie pulmapidu. Kõik kõige lähedasemad mahtusid laua taha kenasti ära,“ ütleb Riho.

Pirukas söödud, tutvume Kadri ja Riho teiste eluruumidega – algatuseks seame sammud magamistuppa. Selle ühte nurka on sisse seatud Kadri töölaud ja buduaar. Laua kõrval seinal ripub maal, mille autor on Kadri ema.

„Ta tahtis juba koolipõlves kunstnikuks saada, kuid elu läks teisiti. Ema hakkas maalima alles siis, kui pensionile jäi, umbes viis aastat tagasi. Väga tubli on ka mu 93aastane vanaema, kes elab üksinda Mustamäe korteris. Ta on vitaalne ja tegus vanaproua,“ ütleb Kadri ning nõjatub kiiktoolile. „See tool, muide, tuli justkui ise minu juurde. Sel on põnev lugu. Olin parajasti ühes Saaremaa antiigipoes, kui sisse astus üks soomlane, kes soovis müüki panna oma ema vana kiiktooli. Ma olin oma koju väga kaua just kiiktooli otsinud! Kui tuli välja, et see tool oli pärit just sellest Soome linnast, kus oli elanud ka minu teine, soomlasest vanaema, tundsin, et pean selle ostma – tool oleks justkui minu vanaema poolt mulle saadetud!“

Pererahva magamistoast viib uks vannituppa. „Täna on siin üheinimese vann, kuid alguses sai mingil põhjusel kahekohaline paigaldatud,“ ütleb Riho. Tema meelest on see üsna veider, kuidas majja kolides inimeste eelistused muutuvad. „Korteris elades olin vanniinimene. Ju oli see ainus privaatne koht, kuhu sulguda ja segamatult oma mõtteid mõlgutada. Majas elades on sada muud asja teha, kui vannis liguneda!“

Niisama sagedast, ehk siis peaaegu olematut kasutamist, leiab alumisel korrusel asuv bassein, kus Riho plaanis suplema hakata igapäevaselt. „Tuhkagi“ Midagi ma ei uju iga päev!  Kui sõbrad külas käivad, siis on väike pidu ja bassein, kuid muidu mitte just kuigi tihti. Vahel käime siiski koos Kadriga ka, kui sauna teeme.“

SÕPRADE JAOKS UKSED VALLA

Külalisi käib Rõõmuste kodus tihti. Siin sai tänavu kümnendat aastat kokku Vanade Pillimeeste Klubi. Sinna kuuluvad mehed, kellega Riho on koos muusikat teinud või mõnel muul moel on seotud olnud. Mängitakse piljardit, käiakse saunas, vaadatakse vanu muusikavideoid ja, mis seal salata, võetakse napsu ja süüakse sülti. „Alguses meenutasime me lihtsalt vanu aegu – kus esinetud ja mida kõike tehtud on, kuid nüüd paar aastat tagasi mõtlesime, et hakkaks koos vaikselt musitseerima ka. Hakkasimegi!“ räägib Riho. Ta on legendaarse ansambli Vanaviisi üks asutajaid.

Kõik vajalikud muusikariistad on Rõõmustel kodus olemas. Mõeldud sai, et keldrisse võiks sisustada stuudio ja prooviruumi.

KODUSED ISTUMISED ON KÕIGE PAREMAD

Pererahvale meeldivad hubased kodused olengud rohkem kui kesklinnas toimuvad üritused. Neil käiakse ka, ja hea meelega, kuid mitte ülearu sageli.

„Kui tahame õhtut nautida, istume terrassile. Siin on kõik olemas – külalisi käib ja meil on ka väga toredad naabrid,“ sõnab Kadri.