Hiljutise Naistelehe kaanestaari valguses meenutame kodulugu, mil käisime külas Angeelika Kang-Osulal.
SÜGIS 2016 | Koduterrass, kus käib kõva elu
„Meie terrass on justkui lisatuba, kuhu saab, kohvitass käes, paljajalu minna ja suveöödel on võimalik siin isegi magada!“ kiidab hinnatud kondiiter Angeelika Kang-Osula.
Kui Angeelika (45) poolteist aastat tagasi Kadriorgu Luigetiigi lähedale kodu soetama asus, oli tal valida maja kolme korteri vahel. Otsus sündis kiirelt – võimalus astuda oma kodu uksest rohelisele terrassile tundus tõeliselt ahvatlev!
„Kui ma tulin korterit vaatama, siis laiutas välisukse juures hiiglaslik mullaauk, mille asemele pidi arendaja poolt tulema terrass, kus vahesein ja elupuud eraldavad naabrist. Kujutluspilt oaasist keset linna, kus saab värskes õhus olla ja isegi näpud mulda pista, oli määrav,“ meenutab Angeelika. „Terrassist on saanud meie jaoks lisatuba, kus käib kõva elu. Õhtuti paneme muusika mängima ja mõnus atmosfäär tõmbab naabreid magnetiga – meie terrass on ilmselt maja üks populaarsemaid.“
Terrassi kujundamine algas väikestest detailidest ja rooside istutamisest akna alla. „Armastan roose jäägitult. Mõtlesin panna nende juurde efektse rippkookoni, milles on mõnus ennast kerra tõmmata, kuid see varjaks roosiõied ära, mõtlen selle üle veel… Üleüldse, mul on palju ideid, tahaks kõike pidevalt uuendada ja täiustada. See terrass ei saa ilmselt kunagi päris valmis,“ muigab ta. „Märt (Angeelika kaasa Märt Osula, kellega ta abiellus augustis Itaalias – toim.) viskab minu üle nalja, et mida ma järgmiseks välja mõtlen. Talle meeldib, kui ruumis on vähe asju, et oleks rohkem hingamis- ja liikumisruumi. Mina aga soovin, et ruum oleks võimalikult hubane.“
Külma kivi asemel soe puit
„Alguses oli terrassil kivipõrand, mis pole soe ega ka praktiline. Näiteks, kui mõni nõu maha kukkus, lendas see kohe kildudeks. Sel kevadel käisime Märdiga ehitusmessil ja leidsime sealt väga head termopuidust terrassilauad. Need on praktiliselt hooldusvabad, ei pragune ja on ilmastikukindlad. Õlitasin lauad hooaja alguses ära ja tulemus on väga ilus,“ räägib Angeelika. „Aiamööbli, diivani, kaks tugitooli ja laua ostsime Askost. Kui nägime seda komplekti, võtsime kohe ära. Meile sobisid siia, suhteliselt väikesele terrassile (18 ruutmeetrit) selle kompaktsed mõõdud. Ja muidugi, mis mind selle juures võlus, oli hall värv, mida ma jumaldan. Ka koerake, kelle me hiljuti võtsime, oli alguses halli karva.“ Angeelika paitab hellalt praeguseks õrnbeeži karvkattega Nööpi, kes sätib end tema käevarrele tukkuma.
Kas lahtisel terrassil armastatakse ka grillida? „Ikka, ikka,“ ütlevad Angeelika ja Märt kui ühest suust. Peremees tõmbab diivanilaua alt välja ümmarguse kompaktse grilli, mis sobib ideaalselt linnakorteris kasutamiseks. „Ka selle leidsime samalt ehitusmessilt. Seda on kerge lahti võtta ja kokku panna, paar liigutust ja voilà – ta on jälle laua all peidus. Suurepärane asi!“ kiidab Märt.
„Õhtuti, kui läheb jahedaks, annab sooja rippuv soojalamp ja kuna olen külmavares, siis on see minu absoluutne lemmik. Paneme selle igal õhtul põlema ja selle soojas saab kaua istuda. Lausa tukkuma olen siia jäänud. Märt on siin õues isegi maganud,“ räägib Angeelika, „Ta on veel suurem terrassi austaja kui mina ja joob siin kohvi isegi talvel.“
Ufot meenutava soojalambi kohal kõrgub helebeež kokkukäiv päikesevari, mis seisab neljal jalal. „Kuna lõime pidevalt vastu neid metalljalgu varbaid ära, siis Märt meisterdas selle ümber puidust kasti, millele saab lilli panna või sellele lihtsalt istuda. Sellest ongi saanud noorte meeliskoht, kuhu toetuda. Ja selle all on muide ka mõnus panipaik, kuhu saab erinevaid asju silme eest ära peita. Ma tahan selle varju katte tulevikus hallika purjekange vastu välja vahetada. Usun, et järgmiseks hooajaks saab see plaan teoks. Ma olen siin mitmeid kordi ka päikest võtnud – paned varju kokku ja mõnus peesitamiskoht on olemas,“ räägib Angeelika.
Lilled ja küünlalaternad Hollandist
„Minu parima sõbranna mees on hollandlane Peter Boeijkens, kes toob oma kodumaalt Eestisse erinevaid lilli ja sisustuselemente. Ta teeb maailma ilusamaid lillekimpe, ta on täiesti asendamatu! Need võrratud hortensiad, mis täidavad terrassi ühe nurga, on Hollandist – jumaldan neid,“ lausub Angeelika. „Kõrgele vaheseinale, mis eraldab meid naabri terrassist, istutasin viinamarjad. Suvel olid maasikaamplid marju täis, suve keskel õitsesid lavendlid. Et meie terrass, oleks ka tänava poolt rohkem rohelusse peidetud ja pakuks lisaprivaatsust, istutasin välisukse juurde mitu elupuud. Need summutavad ka tänavalt tuleva müra. Mulle väga meeldib taimedega tegeleda ja on tore, kui linnas saab ka käsi mullaseks teha. Tahan siia veel rohkem lilli – lilli ja veel kord lilli!“
Lisaks lilledele on Angeelika idee fixe väike kamin. „Märt muidugi naerab selle peale, kuidas ma tahan iga nurga ära täita, aga minu meelest see sobiks siia ideaalselt! Jõulude ajal oli siin imekena nagu muinasjutus. Ukse kõrval seisis nulg, terrassiseinad olid ääristatud laternatega. Kaunistame terrassi kindlasti ka tuleval talvel. Nagu ma juba ütlesin, see terrass ei saa kunagi päris valmis, alati saab kõike paremaks muuta, täiendada ja täiustada – tänapäeval on nii palju võimalusi!“
