«Te ei kujuta ette, millise tempoga ma mingi ajani oma elu elasin! Harilik inimene oleks selle peale juba ammu surnud,» sõnab rokkar Tanel Padar – aasta meelelahutaja 2014. 

Meenutame temaga tollal tehtud intervjuud!

Tanel Padar vastab küsimusele, kui lihtne on Eestis meelelahutaja elu, tõsisel ilmel, et palju on neid, kelle unistused pole täitunud. Üks asi on võita näiteks superstaarisaade, aga see ei näita, kas sulle on showbisnises ruumi või mitte. Koostööks tuleb leida õiged inimesed, need, kes ei näe pelgalt oma kasumit, vaid ka sinu tulevikku.

Tanel alustas omal ajal nii-öelda põlve otsas nikerdamisega. Võib öelda, et sellest nikerdamisest pääses valla laviin, mille harjal Eesti pööraseim rokkar tänini kihutab.

Milline oli sinu algus?

Tänapäeval ei huvita sa kedagi, kui sul pole nime. Mul oli vastupidi. Ma hakkasin enne raha teenima, 15-16 aastasena, ja alles siis sain kuulsaks. Mind võeti laulma süldibändi, kus sain väga hea hääle- ja elukooli. Seal polnud nii, et laulad kolm hitti ja kõik. Ma olin võimeline pausidega neli kuni kaheksa tundi esinema. Sellise taseme juures elad koos prussakatega tuumasõja üle.

Kuidas sul praegu läheb?

Ma arvan, et mul läheb liiga hästi. Kõlab nagu esimese maailma probleem... Ma ei oska öelda «ei» – alustades sellest, et koolinoored tahavad tulla mulle töövarjuks. Mu esinemisi korraldab agentuur Full House Agency. Kui sealt öeldakse inimestele, et Tanel praegu ei esine, ta puhkab, siis otsitakse mind isiklikult üles. Inimesed arvavad, et ehk agentuur ei taha, et ma esineksin. Lõpuks ajab see mind hulluks! Inimesed, rahunege maha – kindlasti elate te veel ühe aasta ja ma tulen järgmisel aastal teie sünnipäevale laulma.

Kui sa vaatad aasta lõikes tagasi – mis on sinna mahtunud?

Lumepall sai uue hoo sisse show’ga «Su nägu kõlab tuttavalt». Mõned plaadid on vahepeal tehtud, mõnisada kontserti antud. Osalesin saates «Laula mu laulu» ja tegin rolli sarjas «Kättemaksukontor». Koolis olen käinud päris jõuliselt, võrreldes eelmise aastaga. Nähtavasti saab nüüd 11. klass seljatatud. Ma pean jagama ennast paljude asjade vahel pluss hobid – tennis, koss, jalka ja kalapüük. Kalale ma polegi tänavu jõudnud. Kooliga on keeruline? Kui pingutada, siis pole. Õpetajad on mõistvad ja vastutulelikud ning klassikaaslased samuti toredad. Ma hoian koolis madalat profiili – olen tagasihoidlik.

Sa käisid koolis seitseteist aastat tagasi. Kuivõrd nüüdne kooliskäimine sellest erineb?

Mulle pakuvad praegu pinget hoopis teised asjad kui tol ajal. Olen avastanud, et mu lühimälu töötab ülihästi. Näiteks loen õhtul materjali kaks korda läbi, kordan hommikul üle ja teen kontrolltöö ära. Aga ülejärgmisel päeval ei mäleta ma omandatust midagi. Infotulv on nii suur, et ma pole võimeline asju meelde jätma nii hästi, kui tahaksin. Need kustuvad ära, et teha ruumi uutele.

Oled sa mõelnud ülikooli astumise peale?

Midagi tahaks edasi õppida küll. Valikud on äärmusest äärmusesse. Aga tuleb tõele au anda, et iga asja peale mul hammas ei hakka.

Kooliga on keeruline?

Kui pingutada, siis pole. Õpetajad on mõistvad ja vastutulelikud ning klassikaaslased samuti toredad. Ma hoian koolis madalat profiili – olen tagasihoidlik.

On sul olnud tunne, et tahaks karjääris kannapöörde teha?

Muidugi... See mõte käib peast läbi siis, kui hääl ei taastu. Ma annan mitu päeva jutti kontserte ja siis vabal päeval olen lihtsalt vait, proovin häält, mõtlen hirmuga, mis edasi saab. Mulle meeldib oma keha kuulata. Saan juba aru, kui ta hakkab hulluks minema. Kontserte pole ma veel ära jätnud.

Olen esinenud isegi 42kraadise palaviku ja angiiniga. Viimase minutini ju loodad, et läheb paremaks. Silme ees virvendab ja püsti ei seisa, aga paar kontserti on vaja ära teha...

Millal selline asi juhtus?

Ma üritan elada oma elu nii, et meelde jääb vaid positiivne. Kui sa küsid, kas ma kahetsen oma elus midagi, siis vastus on, et ei kahetse, sest mul ei ole meeles see, mida võiks kahetseda.

Sul on kindlasti olnud tõuse ja mõõnu.

Ma pole eristanud, millal nad algavad, kaua kestavad ja millal läbi saavad. Vahel piisab nädalast-paarist, et ennast laadida ja uue hooga pihta hakata, teinekord on sellest vähe. Ma ei salvesta ära, et ohh, tol ajal oli väga kehv olla. Mõõnad ei pruugi olla üldse seotud muusikaga, vaid melanhooliasse vajumisega. See tuleb väsimusest – kui kõik kogu aeg tahavad midagi ja sa annad ja annad. Tõusud ja mõõnad on normaalne nähtus ja mida sagedasemad nad on, seda vaheldusrikkam on elu. Tõsised probleemid tekiksid, kui tõusud oleks pikad ja kukkumised sügavad. Hetkel tunnen, et olen ise kontrollis ega lase kaalukausil liiga viltu vajuda.

Millisena oma 20ndaid mäletad – Eurovisioni võit, meri põlvini?

Mul on 30. eluaastast allapoole jääv ära lõigatud, ma ei mäleta sellest ajast suurt midagi. Pean süvenema, et sinna tagasi reisida. Eurovisioni puhul võin konkreetselt öelda, et võidu väljakuulutamisest kuni Tallinna Lennujaama jõudmiseni oli mul täielik blackout, siis tõmbas korraks rahulikumaks. Vahepeal solgutati meid ühelt pressikonverentsilt teisele. Ma arvan, et olin toona piisavalt ebameeldiv pohhuist kõigi jaoks, kes minuga kokku pidid puutuma. Ju ma 20ndates arvasin, et maailmal on omas tempos, ajas-ruumis, inimesed lihtsalt sattusid minu ruumi. Võttis päris kaua aega, et selles eas süüdimatusest ja pohhuismist korda saadetud lollused unustada-klaarida.

Kas sa suudad sellele ajale huumoriga tagasi vaadata?

Ma vaatasin sellele juba toona huumoriga. Vastasel juhul ma ei oleks selline, nagu hetkel olen.

Millised läbielamised on sind muutnud?

Igasugused läbielamised on mul pigem jalad alt löönud. Alles aastaid hiljem olen aru saanud, et olen neist üle.

Meenuvad sulle mõned eredamad seigad oma hullustest?

Mu fännid ja publik pole selleks veel valmis, aga need ilmuvad kunagi raamatus. Hulle asju tuleb teha, ja millal siis veel kui mitte nooruses. Te ei kujuta ette, millise tempoga ma mingi ajani oma elu elasin. Tegin igasugu asju korraga ja nii palju kui võimalik. Harilik inimene oleks selle peale juba ammu surnud olnud. Mulle piisas kolmestneljast tunnist magamisest. Päeval toimetasin ringi, öösel olin sõpradega, tegime mida iganes, mis pähe tuli. Hiljuti vaatasime poistega enne esinemist filmi «Jackass» ja see tundus nii tavaline. Pole asju, mida me sealt pole teinud või mille peale mõelnud. Alustades klambripüstolitest ja lõpetades elektrišoki andmisega. Kui sa oled ereda leegiga põlenud ja kõik need asjad ära teinud, siis ei tundu need enam erilised.

Kuidas on lood pohmellidega?

Kahekümnendates võtsid vahendeid valimata peale, siis kestis õhtu päevi. Enam ei kannata sellist asja teha nii ajalises kui tervislikus mõttes. Ja inimesed, kellega sai vanasti koos pidutsetud, on vahepeal pereinimesteks saanud. Mäletan, et toona mõeldi pundi peale üks vale välja ja siis istuti selle vale ümber. Tegelikult olid kõik juba ammu enne vahele jäänud, kui SMS valega elukaaslastele-kallimatele ära saadeti. Enam ei tule selle pealegi. Kõige haledamad valed olid need, kui sõbrad kirjutasid oma kallimatele, et Tanel läks girlfriendiga tülli ja tal oli vaja kätt hoida – aga mina jalutasin toidupoes sõbra naisele vastu.

Milline on su elustiil praegu?

Ringutan, vaatan, mis ilm on väljas, lähen trenni... Sõidan mai lõpus siinsete muusikute jalgpallitiimiga Moskvasse muusikute jalgpalli MM-ile. Ma olen hakanud tervislikumalt toituma. Õhtuti telekast sporti vaadates tekib endal ka adrenaliin. Varem haarasin võileiva, nüüd aga katsun piirduda puuviljadega.

Kuidas sul elukaaslase Kristeliga läheb?

Väga hästi! Ta on parasjagu kodus ja toimetab, õhtul lähme teatrisse. Me pidevalt käime kusagil ja teeme midagi. Nädalavahetuseks sõidame Ahvenamaale kalale. Selle nädala alguses käisime esimest korda koos purjetamistrennis... Aga ma ei pea õigeks hommikust õhtuni ninapidi koos olemist, kuigi meie tutvusringis on paare, kes teevad kõike koos ja saavad ülihästi läbi.

Kuidas Kristel on sind muutnud?

Vaikimisega. Siis saan aru, et olen midagi valesti teinud. Tegelikult pole üldse hullu. See on puhas õnn, et ta on sattunud minu elu kõige rahulikuma etapi peale. Päris juhuseks seda pidada ei saa, sest eks see tuleb vanusega. Ma olen eelmistest suhetest suured kogemused kaasa saanud. Olen pärit purunenud perest ja mul pole suhteideaali ees. Ma ei tea, milline võiks olla ideaalne suhe. Ma tahan, et on nii, nagu hetkel on, sest nii on hästi.

Oma kodu olete leidnud?

Pole aktiivselt tegelenud enam selle asjaga, kuid me otsime endiselt ideaalset kinnisvara, mida osta.

Millal on oodata sinu ja Kristeli pulma?

Siis, kui tuleb aeg, see tunne. Tahaks mõningad asjad enne ära teha, enda peas lahti mõelda.

Oled sa laste saamiseks valmis?

Tegemiseks kindlasti ja kui oled mees ja teed, siis ole mees ja vastuta.

Mis teeb sind õnnelikuks?

Minu ilus elukaaslane ja teadmine, et kohe on suvi tulemas ja mind ootavad paljud erinevad projektid, mis viivad kokku põnevate inimestega. Suured tänud kõigile, kes mind Aasta Meelelahutajaks valisid! Üritus toimub juba teist aastat ja kui muidu ei ole ma harjunud teiseks jääma, siis siinkohal teen möönduse. Kui eelmisel aastal viis võidu koju Evelin Võigemast, siis okei, ma võin tema järel olla teine meelelahutaja, see pole mingi häbiasi. Mul on siiralt hea meel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid