Allan Oolo silmad on veekalkvel ning üle huulte tulevad sõnad murduvad, kui ta lausub: „Sügava kurbusega olen leidmas end olukorras, kus pean teatama, et mina ja mu abikaasa lahutame. Meie ühine tee, millest sündis kaks imelist last oli täis suurt kirge ja armastust, on jõudnud omadega punkti, kus ületamatute erimeelsuste tõttu pole võimalik üheskoos jätkata. Lahutuspaberid on sisse antud. 13. juulil saab meie abielu ametlikult punkti.“
Ta jätkab raskelt ohates: „Ma olen alati uskunud eluaegsesse liitu. Me andsime abielludes lubadused kanda teineteise ja lapsevanematena oma laste eest hoolt ning olla olemas, kuid elu teeb teinekord seletamatuid keerdkäike. Pole olemas ideaalseid inimesi, on vaid ideaalsed kavatsused ja unistused.“
Ta ütleb, et tegu on tema esimese abielu ning ainukeste lastega ja et ta uskus viimse hetkeni, et nii jääbki. Kuni surm meid lahutab. „Minu vanemad lahutasid, kui olin viiene. Ilmselgelt raputas see sündmus mind seesmiselt üsna tugevalt ja ma ei soovinud eales, et mu enda lapsed peavad sama kogema. Mu süda on tuhandeks tükiks. Mu imeline perekond on lagunenud… Ilmselt oli see saatus,“ räägib Allan.
Mis juhtus...? Uudista värsket Kroonikat ja saa teada!
