Ooperilaulja ELINA NETŠAJEVA: „Muusikuelu on pidev üle kivide ja kändude kulgemine.“

„Aja möödudes meenutan Prantsuse Lütseumi positiivsete tunnetega ja olen hea hariduse eest tänulik, kuid pärast kooli lõpetamist nägin õudusunenägusid. Ärkasin pisarates, hüsteeriliselt nuttes. Need unenäod kummitasid mind mitu aastat,“ räägib ooperilaulja Elina Netšajeva (25).

Sa lõpetasid Tallinna Prantsuse Lütseumi kuus aastat tagasi. Mis tunnetega seda aega meenutad?

Ma ei tea vist ühtegi inimest, kelle jaoks oleks seal õppimine olnud kerge. Teist korda ma sellist teekonda läbida ei tahaks. Seal oli ränkraske, kuid samas tuleb õpetajatele au anda – sain fantastilise hariduse.

Kui tavalistes koolides lapsed jooksevad ja mängivad vahetundide ajal, siis meie jalutasime koridoris, mille seintel olid kuulsate maalikunstnike reproduktsioonid infosiltidega. Vaatasime pilte ja jätsime nende kohta lisatud teksti meelde. Ükskõik mis päeval võis tundi astuda õpetaja kunstitestidega ja kontrollida meie teadmisi. Ma ei hakka laskuma detailidesse, kuidas me Prantsuse revolutsiooni fakte tuupisime. Oskaksin ilmselt ka une pealt iga detaili isegi praegu meenutada.

Kas sa paned oma lapse sinna kooli, kui kunagi emaks saad?

Eelkõige lähtuksin lapsest. Kui tal on n-ö helge pea ja ta haarab kõike kiiresti, siis jah. Aga kui laps on vähe aeglasem ja vajab aega teatud järelduste tegemiseks, siis ma seda ei teeks. See tähendaks tema jaoks automaatselt lapsepõlve lõppu.